Rõõmsat vana aasta lõppu ja head uut!

Kunstnik: Jaana Ratas

Salme muinaslaeva ehitustehnoloogiast

Vello Mässil valmis
"Salme laevaleiu ehitustehnoloogiline interpretatsioon" (pdf),
mille kokkuvõttes kirjutab ta:

"Salme laev on nii Eesti kui kogu Läänemere merendusajaloo ja laevaarheoloogia kontekstis erakordselt väärtuslik leid, sest teave Läänemere idapoolsete alade esiajaloolise meresõidu ja laevaehitustraditsioonide kohta on ülimalt puudulik. See vähene, mida teame, piirdub peaasjalikult Henriku Liivimaa kroonikas kirjapanduga. Lünklikud teated vanematest laevajäänustest Ruhnu saare rabas, Tihu järves Hiiumaal ning mujalgi, jäid arusaadavatel põhjustel kõik õigel ajal dokumenteerimata.

Käesoleval ajal on Eesti vanimaks laevaleiuks 1990. aastal Pärnu jõest leitud Hansa koge pardaosa, mis dateeriti 13.-14. sajandi vahetusse. Vanimaks Eesti päritolu laevaleiuks on 16. saj. keskpaika dateeritud Maasilinna laev.

Tähelepanuvääriv on Salme laev, kui kerge ehitusega sõudelaev iseenesest. Täna, mil leiu täpne dateering, samuti ka suure hulga leiumaterjali (relvad, mängunupud, luisud jm.) päritolu on veel lahtine, on vara väga ühemõttelisi järeldusi teha, kuid on võimalik, et tegemist on siinmail purje-eelse veesõiduki näidisega. Eesti kontekstis on see vaieldamatult sajandi leiuks, seda ka juhul, kui selgub laeva mitte kohalik päritolu. Üliväärtuslikku informatsiooni kätkeb leid sellegipoolest."

Древнее судно из Салме

В октябре 2008 г. в посёлке Салме на острове Сааремаа нашли самое древнее судно в Эстонии. По предварительным данным это деревянное судно датировано 700-900 н.э. Судно находилось на 1,5 м выше береговой линии того времени и было покрыто слоем морских наносов.

Находка была совершена случайно во время постройки велосипедной дорожки рядом со Сырвеским шоссе. В своё время длина судна было 11,5 м, но до нашего времени сохранилось только часть длиной 6,5 м, остальное разрушено при прокладке канавы для кабеля.

Остов судна был маркирован заклёпками: два ряда заклёпок из киля и два ряда из обоих бортов. Деревянных деталей сохранилось очень мало. Основываясь на этих немногочисленных данных можно сказать, что остов судна был из хвойного дерева. Ширина бортовых досок была 30 см и толщина 15 мм. Высота борта неизвестна, поскольку верхняя часть не сохранилась.

Немного больше информации имеем о шпангоутах. Они были изготовлены из сосны и находились внутри корпуса с промежутком 90 см. Вёсел в судне было шесть пар. Никаких следов, доказывающих существование мачты, не нашли.

Так же неизвестно, почему судно с командой и со снаряжением осталось на берегу. Внутри судна нашли 7 мужских скелетов и рядом с ними различное оружие, в том числе мечи, наконечники копий и стрел. Из других предметов были представлены: маленький втульчатый топор, ножи, оселки и гребень, украшенный орнаментами. К интересным находкам следует отнести игральные кости и фишки из рога и кости. Кроме этого были в судне овечьи и коровьи кости.

В то самое время, когда использовалось салмеское судно, в Скандинавии был распространён обряд «лодочного» погребения. Самые известные из таких захоронений: Гокстад и Осеберг, датированные IX в. Салмеская находка все же отличается от скандинавских экземпляров. Самые большие отличия: отсутствие кургана и большое число мёртвых. Обычно внутри судна одно богатое погребение – человек из высшего класса с многочисленными вещами. Инвентарь, найденный в салмеском судне минимален. Там были только вещи, нужные для морского похода. Нет украшений, глиняной посуды, не найдено никаких символических, ритуальных вещей. Так же отсутствуют кости собак и лошадей. Поэтому мы не можем считать салмескую находку типичным «лодочным» погребением.

The Salme shipfind

A clinker-built ship with the remains of seven persons was found this autumn on Saaremaa, the largest island in Estonia.


This is the first prehistoric shipfind in the in the eastern Baltic, preliminarily dated to be around 1300-1100 years old.

The first bones and finds from the Salme ship appeared accidentally in the course of a local road construction in September 2008. Archaeological excavations followed a month later.

The ship was located near the ancient coastline, about 1.5 m above water level. The location is 230 m from modern coastline and 4 meters above modern water level.

The ship’s position was marked by rows of iron rivets in the sand. Very few wooden parts were preserved. A part of the ship had been destroyed by an electrical cable trench.

Concluding from the preserved parts of the ship, the overall original length of the ship was 11.5 m, beam 2 m and depth 75 cm. Most probably the Salme ship was powered by 6 pairs of oars. Main elements were made of pinewood. The ship had eight frames, attached probably by lashing. The planks were extremely thin, only 15 mm thick and 30 cm wide. The shape of the vessel is characteristic to a military type vessel – it was fast, light and very maneuverable. It can be considered to be an example of the Baltic Sea east coast shipbuilding technology and tradition.


The finds from inside the ship are surprising. Remains of seven men were recovered, together with fragments of several arms, including swords. Two spearheads and six arrowheads were also found. Smaller objects included one small socketed axe, 18 knives, 8 whetstones, and a bone comb with ornaments.


71 gaming pieces made of bone and antler with three dice were also of great interest. While human remains were located in the stern, in the bow section many animals had been buried: sheep and bovines. The ship probably contained only the carcasses, since no skull or limb fragments were found.

Compared to other known Scandinavian boat-graves from the Vendel and Viking Age, the Salme ship has many different properties. The most obvious difference is the absence of a mound. The Scandinavian boat-graves are located inside a mound, but the Salme ship lay in coastal sediments and the ship itself was also filled with sediments. Another peculiarity is the great number of the deceased. Boat-graves usually contain the remains of one person of high social rank, in rare cases up to three inhumations have been found. The Salme ship with 7 inhumations is an exception. No traditional grave goods or jewellery accompanied the inhumations. Ceramics, usually very common in graves, are also absent. Therefore Salme ship cannot be considered a typical boat burial. As of now, the sequence of events that caused the ship with crew and equipment to be left or buried at the beach, is unclear.

Laeva rekonstruktsioon

Eilse seminari tulemusena jõuti kokkuleppele, et laeva rekonstruktsiooni aluseks võetakse järgmised andmed:

laeva pikkus 11,5 m
laeva suurim laius 2 m
parda kõrgus 75 cm
süvis koos kiiluga 40 cm
kaarte arv 8

Suure tõenäosusega oli Salme laev 6 aerupaariga ilma mastita sõudelaev. Laeva põhiosad olid valmistatud männist. Ilmselt oli laeva kiil pakk-kiilu tüüpi ja võimalik, et täävid olid õõnestäävi tüüpi. Laeva kaarte kinnitamiseks kasutati arvatavasti sidumistehnikat.

Laeva võib pidada Läänemere idaranniku laevaehitustraditsiooni näiteks.

Seminar Salme muinaslaevast

Seminar algas pidulikult kogumiku „Arheoloogilised välitööd Eestis 2007. aastal” esitlusega. Sõnavõttudega esinesid Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, arheoloogia peainspektor Ants Kraut ning kogumiku peatoimetaja Ülle Tamla. Kogumiku omandamiseks tuleb soovijatel pöörduda Muinsuskaitseametisse Ants Kraudi poole või TLÜ Ajaloo Instituuti Ülle Tamla poole.

Järgmisena esines Marge Konsa, kes andis lühiülevaate Salme laevaleiu väljakaevamistest.
Ettekande slaidid pdf failina (27 Mb)

Seejärel demonstreeris Priit Lätti TLÜ Ajaloo Instituudist digitaalse laevamudeli loomise võimalusi programmis Delftship.



(Foto: Peeter Talvar)













Vello Mäss Eesti Meremuuseumist rääkis muinaslaevadest, nende ehitusest ja terminoloogiast.

Arutelu Salme laeva konstruktsiooniliste küsimuste üle juhatas Meelis Michelson.
Ettekande slaidid pdf failina (19 Mb)

Seminar Salme muinaslaevast

24. novembril, esmaspäeval, toimub Salme muinaslaeva ehitusele ja rekonstrueerimisele pühendatud seminar.
Algusega kell 14.00 Tallinnas Rüütli tn 6, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi 3. korruse saalis.

Esinevad Vello Mäss Eesti Meremuuseumist, Meelis Michelson Emajõe Lodjaseltsist ja Marge Konsa Tartu Ülikoolist. Ettekannetele järgneb arutelu.

Kõik huvilised on oodatud!

Väike eesti-inglise merendusterminoloogia sõnastik

Koostanud: Vello Mäss, Eesti Meremuuseum, 2008

>PDF failina

aer - oar
aerutamine - rowing
aerutull - rowlock
aerutulli köidik - grommet
(nöörist punutud köidik aeru fikseerimiseks tullis)

aerutull (üksainus püstpulk pardalatil) - thole pin
ahter - stern
ahtertääv - sternpost

ballast - ballast

haabjas - (soft) logboat, expanded logboat
(laialipainutatud parrastega viimistletud ühepuupaat)

jõelaev, -paat - river craft, -boat

kaar - rib, frame
kaarestik, laeva sõrestik - framework
kiil - keel
kiilson - keelson
(kaarte peale kinnitatud, kiiluga samasuunaline pikitala)

kiiluvöö - keel strake, garboard strake
(esimene plangukord kiilu kõrval)

klamp - cleat
(aukudega puitklots plangul, kaare kinnisorimiseks selle külge)

klinkerplangutus - clinker planking
(Põhjala laevaehitustraditsioon, astmeline plangutus serv-serva peal)

karveelplangutus - carvel planking, smooth planking
(Vahemere laevaehitustraditsioon, sile plangutus serv vastu serva)

kreen (laeva külgkalle) - careen, list, heeling
küljeplank - side strake, -plank
küljeplangutus - side planking
"koorik enne" tehnoloogia - "shell first" technology
(Põhjala laevaehitustraditsioon, kus enne ehitati laeva kere ja siis pandi kaarestik sisse)

laeva kere - hull
- “ - põhi - bottom
- “ - külg - side
- “ - tekk - deck
- “ - keskosa - amidships
lamedapõhjaline - flatbottomed
laevaehitustehnoloogia - shipbuilding technology

mast - mast
masti kand - mast step
(pesa masti toetamiseks kaare, kiilsoni või erilise aluse sisse)

merearheoloogia - maritime archaeology
mõla - paddle
(sõudmiseks ühepuupaadiga, kanuuga) - paddling

nael - nail
nahkpaat - skin boat
(nahkkate puitsõrestiku peal)

neet - rivet
needi pea - head
- “ - “ - ümmargune - round head
- “ - “ - ebaregulaarne - unregular head
- “ – “ - neljakandiline - square head
- “ – “ - madala peaga - low domed
- “ – “ - allapoole koonilise peaga - conical
needi säär - shank
needi seib - rove, washer
- “ - “ - neljakandiline - rectangular rove, - washer
- “ - “ - rombikujuline - rhomboid rove, - washer

pakk-kiil - skid keel
(lai ja madal kiil, laeva põhja kaitseks lohistamisel)

parras - side, board
- “ - parem - right side, starboard
- “ - vasak - port side
pardakõrgendus - washstrake
(parrastele kinnitatud lisaplank kaitseks lainetuse ja pritsmete eest)

pardalatt - gunwale, gunnel
(kõige ülemise pardaplangu peal olev kitsas, horisontaalne plank, ka reelingulatt)

parv - raft
piim (tekialune risttala) - cross beam
pilss - bilge
(kõige sügavam koht laeva põhjal, kuhu koguneb vesi)

plank - plank
plankkiil - plank keel
(lai, madal kiil, iseloomulik koge tüüpi laevadele)

plangu jätk - scarf joint
(küljeplangu jätkukoht üksteise peale kinnitatud, kaldu töödeldud ja läbineeditud otstega)

plankpaat - plank boat
plangutus - planking
plangusaam - plank seam
(kahe küljeplangu täpselt sobitatud kokkupuutekoht, võidi triivida sambla, tõrvataku või loomakarvadega)

plangusoon, tapp - rabbet
(soonekujuline süvend kiilu või täävi sees, kuhu sobitati plangu serv või ots)

puri - sail
purjelaev, -paat - sailing ship, -boat

puunael, naagel - treenail
puupulk, naga - wooden peg
(kasutati lõunapoolses slaavi ehitustraditsioonis klinkerplangutuse servade kokkuliitmiseks raudneetide asemel. Neetimise asemel löödi otstesse kiilud)

põlv - knee
püstuvus - stability
(laeva stabiilsus, võime välistegurite mõju kadudes kreenisolekust jälle püsti tõusta)

raa - yard
raapuri - square sail
raapurjestus - square rig
roolileht (täävitüür) - rudder
(ahertäävi külge hingedega kinnitatud tüür)

roolipinn - tiller
ruhe - dugout, (hard) logboat
(ühest puust väljatahutud, laiendamata parrastega robustne ühepuupaat)

siseplangutus - inside planking, ceiling
“skelett enne” tehnoloogia - “skeleton first” technology
(Vahemere traditsioon mille kohaselt koostati enne laeva sõrestik ja siis kinnitati peale plangutus)

sile välisplangutus - flush planking, flush skin
sorimine (köitmine, sidumine) - lashing
sõudelaev, -paat - rowing ship, -boat
sõudepink - thwart

taglas - rigging
- “ - seisev - standing rigging
(vandid, taagid jm. omale kohale kinnitatud “köiestik”)

- “ - jooksev - running rigging
(soodid, brassid, vallid jm. läbi taglaseplokkide jooksev “köiestik”)

tihtimine, triivimine - caulking
(plangusaamade ja tekiplankude tihendamine tõrvatakkude, sambla või loomakarvade abil)

tüüriaer - steering oar
(laeva paremasse pardasse liikuvalt kinnitatud aer laeva tüürimiseks)

ujuvus - buoyancy
uppumatus - insubmersibility

vabaparras - freeboard
(veeliinist ülespoole ulatuv pardaosa)

veeliin - waterline, floating line
vertikaalne kiil - vertical keel
vrakk - wreck
välisplangutus - outside planking, skin
vöör - bow, prow
vöörtääv - stem, stempost

õmblemistehnoloogia - sewing technology
(põhjarahvaste ja Ameerika indiaanlaste paadiehitustehnoloogia)

õmmeldud paat - sewn boat

ühepuupaat - log boat, dugout
ülekate - overlapping
(ühe pardaplangu teise peale ulatuv serv klinkerplangutuse puhul)

ülemine plangukord - upper strake, top strake
(kõige ülemine pardaplank)

ümarapõhjaline - roundbottomed

Inimluud

Enamik Salme laevaga seostatavaid inimluid leiti juhuslikult kaablikraavi kaevamisel või vahetult kraavi serva seest ja äärest. Kuna kraav lõikas laeva selle edalaosas, siis pärinevad luustikud laeva ahtriosast ja kesklaevast. Laeva vööriosas inimluid ei olnud.

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi antropoloog Raili Allmäe suutis tuvastada Salme laevast pärit luude hulgas kokku 7 inimese säilmed.
















Sellest kraavipervele jäänud luustikust on suurem osa hävinud. Säilinud kolju põhjal on siiski võimalik kindlaks teha nii inimese sugu, vanus kui ka tervislik seisund. (Foto: Külli Rikas, 7. okt 2008)


Raili Allmäe vaatab Salme vallamaja saalis üle kaablikraavi kaevamisel leitud luid.
(Foto: Liina Maldre, 3. okt 2008)

Metallesemete seisukord ja konserveerimine

(Foto: Meelis Michelson)


Konservaator Aive Rumm Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist tegi kokkuvõtte Salme muinaslaevast pärit metallesemete seisukorrast ning nende konserveerimise viisidest:

"Pinnasesse mattunud raudesemed kaotavad roostetades pikapeale oma vormi, kuna korrosioonikiht paksenedes seob endasse liiva ja muud ümbritsevat materjali. Esemete säilimist või lagunemist leiukeskkonnas mõjutavad paljud tegurid: pinnase mehhaanilised ja keemilised omadused, niiskusrežiim, õhu juurdepääs, samuti materjali enda koostis ja homogeensus, lisaks metalli pinna kvaliteet. Seepärast võib sarnaste objektide korrodeerumisaste oluliselt erineda, sõltumata mitte niivõrd maa sees oldud ajast, kuivõrd kõikide konkreetsete faktorite koosmõjust. Isegi sama leiukoha piires võib keskkonnafaktorite erineva koosmõju tõttu objektide seisund varieeruda suurtes piirides ja nõuda igaühele neist individuaalset lähenemist. Samuti tuleb arvestada, et pärast väljakaevamist satuvad leiud märksa muutlikuma temperatuuriga hapnikurikkasse keskkonda, mis kiirendab kõikvõimalikke kahjustusprotsesse.

Salme muinaslaevast pärit väiksemad raudesemed (needid, noad, nooleotsad) on säilinud suhteliselt halvasti. Esemeid katab tugev paakunud pinnase kiht, objektid on kerged ja rabedad. Säilinud metalli osa korrosiooniproduktide kihi all on väike, kuna tõmme magnetiga on nõrk. Õnneks pakiti kõik esemed koheselt pärast väljakaevamist niiskesse keskkonda, hoides nii ära järsust keskkonnavahetusest tuleneda võivad kahjustusprotsessid, mis oleksid võinud esemete seisundit veelgi halvendada.


Konservaator Aive Rumm valmistab ette eksikaatorit kloriidide testimiseks neetidest.











Kuna esemete edasise säilivuse seisukohast on üheks kõige ohtlikumaks ühendiks kloriidid, siis alustati konserveerimist just kloriidide olemasolu ja ligikaudse hulga pistelise kontrolliga (objektid: SM 10601: 218, 160, 165, 267 ). Katse seisneb selles, et proovid asetatakse kolmeks ööpäevaks eksikaatorisse destilleeritud vee kohale ja seejärel kontrollitakse, kas nende pinnale on tekkinud veepiisku. Katse tulemus oli positiivne, kuna kloriidide olemasolule viitavad piisakesed olid esemetele tõepoolest tekkinud. Väikematel esemetel oli ühel küljel 1-3 punkti, kuhu piisad olid kogunenud. Selline piiskade hulk ei ole suur ja näitab suhteliselt väikest kloriidide hulka. Kloriidid on kavas eemaldada destilleeritud vees leotamise teel.


Mõõgad ja odaots on asetatud 5 % fosforhappe lahusesse, et eemaldada suuremad korrosiooniproduktid metalli pinnalt.


Metallesemete edasine konserveerimine sõltub otseselt nende seisundist. Suurematel esemetel (mõõgad, odaotsad), millel on säilinud tugev metallsüdamik, püütakse korrosiooniproduktid eemaldada, kasutades erinevaid meetodeid ja nende kombineerimist (mehaaniline puhastamine, keemiline töötlemine hapetega, elektrokeemiline puhastamine). Seejärel kaetakse esemed tanniinilahusega ning vahatatakse. Väiksematele esemetele tuleb läheneda väga ettevaatlikult, kuna metallsüdamikku on säilinud vähe või pole selle olemasolu üldse kindel. Eesmärk on eemaldada vähemalt pinnasejäägid ja moonutavad korrosiooniproduktid, et tuua välja esemete esialgne kuju. Kui on oht, et selle tegevuse käigus võib mõni ese laguneda, tuleb ta jätta nii nagu on ja hoolitseda ainult tema edasise säilivuse eest."

Rumm, A. 2008. Salme muinaslaevast pärit metallesemete seisund ja konserveerimine. TLÜ AI.

Röntgenanalüüs

Andres Vindi Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetist tegi mõnedest Salme I ja II leiukoha esemetest röntgenanalüüsi. See näitas, et laevast leitud väiksemate raudesemete seisukord on üsna halb. Esemed on tugevalt korrodeerunud ja kohati on neis rauda alles jäänud vaid vähesel määral.





Andres sisenemas koos Salme leidudega TÜ arheoloogia kabineti röntgeniruumi.




























Röntgenfotol on noad ja kaks nooleotsa. Rauda on säilinud ainult neis kohtades, mis on fotol heledad, ülejäänud osa esemetest on korrodeerunud.
















Kaheteraline mõõk Salme II leiukohast on valmistatud damaskitud terasest. Röntgenpildil on näha sellele iseloomulik mustriline struktuur.

Relvaspetsialist Jaak Mäll Eesti Ajaloomuuseumist selgitas, et Salme mõõga puhul on tegemist kõige lihtsama damastseerimise viisiga - keskel on kolm kihilist latti (raud-teras-raud-teras....), mis on enne paketi kokku panemist igaüks eraldi tordeeritud ja uuesti kandliseks sepistatud. Teramik on kokku keedetud viiest latist, paketi kaks äärmist on lõiketeradena ilmselt terasest.

Ränivetikad

Atko Heinsalu Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudist uuris Salme laevast võetud proovide abil, milline oli ränivetikate omaaegne elukeskkond.

Diatomeed ehk ränivetikad on mikroskoopilised organismid, mis on tundlikud indikaatorid veekogude toitainete sisalduse, pH, soolsuse ja temperatuuri suhtes, näitavad basseini veetasemete kõikumisi ning võimaldavad rekonstrueerida veekogus toimunud keskkonna muutusi. Loe ränivetikate kohta edasi >







Salme laevast võetud ränivetikaproovide analüüsi kokkuvõttes (Heinsalu 2008, 8) kirjutab Atko:

„Ränivetikate kooslus näitab, et paadijäänuste sisemuses lasunud tumeda värvusega hajusat orgaanilist ainet sisaldav peenliiv on algselt moodustunud soolaseveelises keskkonnas. Kui eeldada, et proovipunkti 1 liiv on paadi sisemuses settinud in situ, siis mikroorganismide koostise põhjal järelduks, et paadi see osa asus liiva settimise hetkel vahetult rannajoonel või isegi rannal. Sellist tõlgendust toetab kolm erinevat tõendusmaterjali: esiteks aerofiilsete diatomeede väga suur ohtrus, teiseks ränivetika kestade suur purustusaste ja kolmandaks fütoliitide suhteline ohtrus. Fütoliidid ei levi õhus kaugele ja näitavad, et liiva moodustumise vahetus läheduses pidi kasvama näiteks rannaniidul/rannavallil rohttaimedest taimestik (näiteks sugukonna Poaceae (kõrrelised) ja Cyperaceae (lõikheinalised) liigid).

Jäädes paadi sisemuses settinud liiva hüpoteesi juurde, siis pigem on proovipunktis 2 pärinev liiv settinud merevees. Sellist tõlgendust toetab aerofiilsete diatomeede ohtruse vähenemine võrreldes proovipunktiga 1 ja soolaseveeliste epifüütsete ränivetikate osakaalu suurenemine. Merelised epifüütsed ränivetikad vajavad elus püsimiseks merevees hõljuvaid makroskoopilisi vetikaid, millele need diatomeed on kinnitunud. Antud tõlgendus võiks siiski osutuda õigeks vaid juhul, kui proovimiseks võetud peenliiv settimise järgselt koheselt kaeti nendel lasunud jämedapurdse settematerjaliga, st muinaspaadi väga kiiret mattumist rannasetetesse.

Ma ei saa siiski olemasoleva ränivetikaandmestiku põhjal välistada hüpoteesi, et tegemist on olnud muinaspaadi matustega. Kui eeldada, et muinaspaat koos meeskonna, loomade ja esemetega maeti tänapäevase Salme küla lähistele, siis maeti paat rannasetetesse ja kasutati selle täitmiseks ka rannasetteid.

Loodetavasti lubab paadijäänuste väljakaevamisel dokumenteeritud setete stratigraafia anda piisava vastuse antud hüpoteesi paikapidavuse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.”

Heinsalu, A. 2008. Ränivetikaanalüüsi põhine eksperthinnang Salme muinaspaadi kohta. TTÜ Geoloogia Instituut. Aruanne nr 2008-46. Tallinn.

Kirjandust ja Internetiviiteid

Laevamatustest

Müller-Wille, M. 1974. Boat-graves in northern Europe. - The International Journal of Nautical Archeology and Underwater Exploration. 3:2, 187-204.

The Oseberg find 100 (Norra)

The ship burials at Avaldsnes (Norra)

Ladbyskibet Viking Burial (Taani)

Sutton Hoo (Suurbritannia)

Muinaslaevadest

Nordic and Baltic wrecks & shipfinds

Viking ships and norse wooden boats

Roskilde viikingilaevade muuseum

The Lapuri find (Soome)
Alopaeus, Harry. The Lapuri find
Sotka viikingilaev - Lapuri laevaleiu koopia

Crumlin-Pedersen, Ole 1997. Viking-Age Ships and Shipbuilding in Hedeby/Haithabu and Schleswig. Ships and boats of the North, Vol 2. Schleswig & Roskilde. (M)

Fircks, Jochen v 1999. Der Nachbau eines altslawischen Bootes. Ein archäologischer Fund aus Ralswiek auf Rügen wird seetüchtig. Lübstorf. (M)

Indruszewski, George 2004. Man, Ship, Landscape. Ships and seafaring in the Oder Mouth Area AD 400-1400. A casestudy of an ideological context. (M)

Larsson, Gunilla 2007. Ship and Society. Maritime Ideology in Late Iron Age Sweden. Aun 37. (TLÜ AI)

Vinner, Max 2002. Viking Ship Museum Boats. Roskilde. (M)

Westerdahl, Christer (ed) 1994. Crossroads in Ancient Shipbuilding. Proceedings of the Sixth International Symposium on Boat and Ship Archaeology Roskilde 1991. Oxbow Monograph 40. (RR)



Mängust ja mängunuppudest

Helmfrid, Sten 2005. Hnefatafl - the Strategic Board Game of the Vikings.

Peterson, Neil N. Hnefatafl. An Experimental Reconstruction.

Whittaker, Helène 2006. Game-boards and gaming-pieces in the Northern European Iron Age. Nordlit 20, 103-112

Linke Hnefatafl mängu kohta

Puit

Laevast oli puitu säilinud tänase päevani väga vähe. Parempardast oli alles vaid üks väike jupike kraavipoolses servas. Vasakparrast oli küll säilinud veidi pikemas ulatuses, kuid samas väga õhukese kirmena. Kõige kompaktsemate tükkidena oli alles puitu laeva 5. kaarest.



Detail vasakpardast (foto: Maili Roio)



Esiplaanil on näha laeva 5. kaar. Puutikud laeva külgedel tähistavad kaarte asukohti (foto: Maili Roio).


Kogu olemasolev puit võeti ülesse ja sellest on plaanis teha mitmeid analüüse. Esmalt viisime puidujäänused Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituuti, kus puiduspetsialist Regino Kask asus laeva ehituseks kasutatud puuliiki määrama.



Regino Kask oma töölaua taga Eesti Maaülikooli metsatööstuse osakonnas tutvumas Salme laevast pärit puidunäidistega.







Enamik näidistest olid täpsemaks määramiseks liiga fragmentaarsed. Siiski suutis ta mikroskoobi all tuvastada, et vasakparda küljelauad ja paik sellel olid valmistatud okaspuust. Okaspuust olid ka laevakaared ning kuna 5. kaare tükk oli täpsemaks määramiseks õnneks piisava paksusega, siis selgus, et tehtud oli see männist.

Mõõgad

Et mitte kellegi mõttelendu kinni hoida, postitame veel pilte ja andmeid laupäeval 25.10.08 päevavalgele tulnud leiukogumist.

Üheteraline mõõk, kaheks tükiks murdunud. Kogupikkus ca 108 cm , tera laius 5,5 cm, paksus 0,9 cm.

Üheteraline mõõk, kaheks tükiks murdunud. Kogupikkus ca 74,5 cm , tera laius 5 cm, paksus 1 cm.

Uus matusepaik

Laupäeval, 25. oktoobril Salme kooli juures välja tulnud inimluude ja relvade leiukoht jääb laeva asukohast u 50 m edelasse.

http://www.reporter.ee/2008/10/25/saaremaa-tee-ehitajate-tood-pidurdavad-muinasleiud/















Kaabli jaoks kaevatud kraav oli 55 cm lai ning 50-60 cm sügav. Luud ja esemed tulid välja ligikaudu 2 m pikkuselt alalt. Leidude hulgas olid kaks üheteralist mõõka ning katkend ühest kaheteralisest mõõgast, kaks nooleotsa, luisk, paadineet, nael ja kaks naastu.

Praegu põhjalikumaid arheoloogilisi uuringuid leiukohas tegema ei hakata. Külli juhatamisel vaadakse läbi kraavist välja tõstetud pinnas. Kaabel eraldatakse leiukoha pikkuses kraavipõhjast pinnasetekstiili või kilega ning seejärel aetakse kraav kinni.

Nooleotsad

Kindlamalt määratletavaid nooleotsi leiti kokku 8. Täpne leiukoht on teada kahjuks vaid kolme nooleotsa kohta. Neist üks leiti vööritäävi lähedalt, üks kesklaeva vasakpardast ning kolmas tuli vööri vaskpardast. Relvade ja relvastuse ajaloo uurija Ain Mäesalu hinnangul on nooleotstest kaks viikingiaegsed tüübid, mida varasemates muististes ei esine. Ülejäänud nooleotsad esindavad pigem vanemaid, keskmisesse rauaaega kuuluvaid tüüpe.


Ain Mäesalu uurimas Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi laboris Salme muinaslaevast pärit nooleotsi.














Viikingiaegne nooleots (:251)

Mängunupud

Mängunuppe on laevast leitud 71, kahjuks tuli neist enamus päevavalgele laeva lõhutud osast, seega täpsed leiuandmed on teada vaid väheste kohta. Poolkerakujulisi nuppe on valmistatud sarvest ja luust. Seega materjalilt ja kujult nupud veidi varieeruvad, nende diameeter jääb vahemikku 3,1–4,4 cm ja kõrgus 1,6–3,4 cm. Ühele mängunuppudest on lõigatud inimese kujutis ja ornament.

Fotol on luust nupud.

Fotol on ilmselt sarvest nupud, mille alumisele küljele tehtud auk võib olla seotud valmistamise tehnoloogiaga.

Internetilinke muinasaegsete lauamängude ja mängunuppude kohta

Helmfrid, Sten 2005. Hnefatafl - the Strategic Board Game of the Vikings.

Peterson, Neil N. Hnefatafl. An Experimental Reconstruction.

Whittaker, Helène 2006. Game-boards and gaming-pieces in the Northern European Iron Age. Nordlit 20, 103-112

Linke Hnefatafl mängu kohta

Andmed laeva kohta

Laeva mõõtmed

Laeva pikkus vööritäävist kuni ahtritäävini oli 10,20 m. Pikkus vööri esimesest needist kuni ahtritäävi edelapoolseima needini oli 9,9 m. Laevast paremini säilinud osa pikkus vööritäävist kuni paremparda kiilurea viimase needini oli 6,2 m. Selle osa suurim laius oli 1,3 m.

Laeva vööriosa kuni kesklaevani oli sälinud kuni 30 cm kõrguses, selles osas oli suurim neetide kõrguste vahe 31,6 cm. Vööri esimese needi ja ahtri viimase needi kõrguste vahe oli 40 cm - ahtris oli laeva säilinud kõrguses kümmekond sentimeetrit rohkem kui vööris.

Laevapõhja kiiluneetide kõrgus oli 3,89 m üle merepinna. Kõige kõrgem säilinud osa laevast (üks ahtritäävi neetidest) paiknes 4,58 m üle merepinna.


Kaevamiste viimastel päevadel kaevasime läbi laeva vööriosa tranšee (nr 2), mis jäi vööri esimesest needist 1,9 m kaugusele. Vööriosas paljandus pärast neetide eemaldamist kiilujälg, mis vööritäävipoolses otsas oli 6 cm laiune ning tranšee 2 kohal 15 cm laiune. Laeva ristlõikes (tranšee 2, profiil 4) oli näha kiilujälge u 1 cm paksuse tumepruuni viiruna, mis sügavamal muutus veidi heledamaks ulatudes laeva põhjast kuni 8 cm sügavuseni.

Laev oli pinnases kirde-edela suunaliselt, asimuudiga 43 kraadi.


Leiud

Meeskonna varustuse hulka kuulus kaks mõõka, paar odaotsa ning kümmekond nuga, millest kolm olid ühes komplektis luisuga. Laevast leiti ka nooleotsi, üle 70 mängunupu ja mõned täringud. Kaunistustega sarvest kamm tuli laeva ahtrist, tulelöömiseks kasutatud tulekivi aga laeva keskosast. Laevaneete oli leidude hulgas 275.

Needid

Väljapuhastatud laevaosas oli võimalik tuvastada mõlemal küljel 3 needirida. Pardaplankude 1. ja 2. needirea omavaheline kaugus oli keskmiselt 27-28 cm. Selles laevaosas oli säilinud 146 neeti, mis jagunesid ridade kaupa järgnevalt:

PP (paremparda) 2 rida - 15 tk
PP 1 rida - 27 tk
PP kiilurida - 26 tk
VP (vaskparda) kiilurida - 28 tk
VP 1 rida - 23 tk
VP 2 rida - 16 tk
VP lisarida (plaaster) - 9 tk
VP profiilist - 1 tk
vöörineet - 1 tk

Päevatöö - 21.10.2008

Lõpetasime viimaste puidujäänuste ja pinnaseproovide kogumise ning kaevasime laeva sisemuse kuni loodusliku pinnaseni. Samuti kaevasime lõpuni ristprofiili läbi laeva vööriosa. Avanenud kihtide pilt näitas, et rannasetted ulatuvad vahetult vastu parrast. Seega on nüüd kindel, et laev ei ole maapinda kaevatud, vaid rannamadalikule sõitnud. Endiselt on lahtised hüpoteesid surnute laeva sattumise kohta.

Ristlõige läbi laeva vööriosa.

Muinaslaeva väljakaevamised on lõppenud, nüüd järgnevad avastused laborites ja töötubades.

Päevatöö - 20.10.2008

Mõõtsime tahhümeetriga sisse kõikide laevaneetide asukohad ridade kaupa ja korjasime needid ülesse. Kokku oli neid 146. Laeva põhjast võtsime pinnaseproove. Puidust pardajäänuste eemaldamine osutus üsna keeruliseks, kuna puit oli väga õhuke. Ühtegi tervikmonoliiti pardast meil võtta ei õnnestunud, suurim ülesse võetud puidtükk oli u 20 cm pikkune ja mõne millimeetri paksune. Alustasime profiilikraavi kaevamist risti läbi laeva vööriosa.

Säilinud osa vasakparda plangust.

Päevatöö - 19.10.2008

Laeva leidja Ülo Kestlane juhatamas õiget kurssi.







Ahtritäävi juurest tuli kaunistustega kamm. Kas edevad mehed või kingitus naisele?

Külli, Ülo, Mirja, Maili, Meelis, Gilleke ja Marge laevas

Täna kaevasime laeva tühjaks. Puhastasime välja kõik säilinud needid. Meelis selgitas välja, et tihedad neediread vasakparda vöörtäävi osas viitavad kunagisele augule laevakeres, mis on hiljem hoolikalt parandatud. See näitab, et laeva on merel sõitmiseks kasutatud. Mastikanda ja vertikaalset kiilu me ei leidnud - nüüd võib olla kindel, et laev oli sobilik liikuma aerude jõul. Erinevalt traditsioonilisest kaarte kinnitusviisist puitnaaglitega on Salme laeval kasutatud plangutuse kinnitamiseks kaarte külge tavalisest pikemate neetide paari. Et osaliselt säilinud V kaarel pole märke naaglitest vaid kinnitab seda. Õnnestus rekonstrueerida kaarte (5 tk) asukohad kogu säilinud laevakere osas, põhiliselt juhindusime vaid plangutuse ühendamiseks kasutatud neetidest ( pikkus ca 30 mm) pikemate (pikkus ca 50 mm) neetide paaridest. Viienda kaare oletatava asukohast tuli hiljem välja katkend säilinud kaarest - see kinnitab täielikult oletusi.

Pilt laupäevasest tööst

Viiekesi tööhoos laeva vööritäävi kallal

Päevatöö - 18.10.2008

Täna tegime väga palju tööd: alustasime uue vastassektoripaari kaevamisega, võtsime mitmeid pinnase- ja puiduproove ning joonistasime vasakparda vööripoolse osa jäljendi (mõõtkavas 1:1). Välja oleme puhastanud juba kolm rida neete ja nähtavale tulid ka esimesed naelad. Ühed olid kõverad ja ulatusid läbi plangutuse, teised sirged kiilukujulised. Viimaste otstarve pole veel teada. Meie laevandusspetsialistid Vello Mäss ja Meelis Michelson tegid täna laeva kallal ka hulgaliselt mõttetööd. Leidsime paarilise kumerpeaga naelale - nii nagu eelmiselgi, on ka sellel naelal säilinud ainult kumer peaosa, mille sisekülg on nõgus (meenutades nahanaela). Neetide pikkuses võib juba märgata teatavat seaduspära - iga 3 jala (96 cm) taga eristus pikemate neetide paar, mille sisemõõt oli 50 - 55 mm. Võib oletada, et neis kohtades võisid paikneda laeva kaared. Järjest küsitavamaks muutub masti ja purje olemasolu, sest nendele ei näi viitavat seni välja kaevatud põhjaosa konstruktsioon. Üsna ümar põhjaosa on kitsas ja selle küljed laienevad ülespoole tõustes. Ikka veel on selgusetu, kuidas ühendati plangutus laeva kiiluga väga kitsas vöörtäävi osas, sest needitav pool on asunud laeva siseküljel. Säilinud ahtriosa muutub iga päevaga järjest põnevamaks: viimastel päevadel on geoloog Ülo Kestlane leidnud sealt noa, tundmatu raudeseme ja luid. Päeva teises pooles leidsime järjekordse noast ja luisust koosneva esemekompleksi, seekordne luisk oli leidnud juba hoopis ohtramat kasutust. Noa ja luisu ümber paiknenud pinnasest võtsime proovi, kuna see oli silmanähtavalt tumedam, nätskem, ilmselt orgaanikarohke. Külas käis meil täna Looduse Omnibuss.


Looduse omnibuss.

Tänane noa ja luisu komplekt

Päevatöö - 17.10.2008

Täna jätkasime laeva sektorkaevamist. Eile alustatud sektoritega saame tegeleda veel hommegi. Endiselt mõõdistasime kõik leiud, proovid, pinnaselaigud jmt tahhümeetriga. Külas käisid meil "Osooni" saate tegijad ERRst ja lubasid saadet näidata novembri alguses. Tänase päeva vaieldamatuks tähtsündmuseks kujunes aga laeva puitplangutuse leidmine - plangutus on säilinud vähemalt osaliselt kahe (seni välja puhastatud) needirea vahel. Lisaks väärivad esmeleidude poolest mainimist nuga ja selle lähedal paiknev tõenäoline luisk. Viimaste juurest võeti üles ka põnev orgaanikafragment, oletatav nahatükike.

Kui eile panime kottidesse kogu paadist väljakaevatud pinnase, siis täna võtsime pinnaseproove vaid valikuliselt huvipakkuvamatest pinnaselaikudest laevas.


Tööhoos





Nuga ja luisk




Vaade säilinud puitplangutusele


1:1 joonis laeva ristprofiilist nr 2. (Foto Meelis Michelson)

Päästekaevamiste esimese etapi lõpp

Osalejad

Marge Konsa - arheoloogiliste kaevamiste teise etapi juhataja ja projekti koordinaator (Tartu Ülikool), marge.konsa@ut.ee, 56687735

Raili Allmäe - inimluude analüüs (Tallinna Ülikool) raili.allmae@ai.ee
Atko Heinsalu - geoloogiline analüüs (Tallinna Tehnikaülikool) heinsalu@gi.ee
Sirje Hiie - pinnaseproovid (Tallinna Ülikool) sirje.hiie@ai.ee
Olle Hints - geoloogiline analüüs (Tallinna Tehnikaülikool) olle.hints@gi.ee
Mati Kainel - laeva valvur
Regino Kask - puidu analüüs (Eesti Maaülikool) regino.kask@emu.ee
Ülo Kestlane - geoloogiline analüüs (Tallinna Tehnikakõrgkool) ylokene@gmail.com
Gilleke Kopamees - kunstnik (Eesti Maalamba Ühing) gilleke@maalammas.ee
Lembi Lõugas - loodusteaduslikud analüüsid (Tallinna Ülikool) lembi@ai.ee
Priit Lätti - digitaalne laevamudel (Tallinna Ülikool) priit.latti@ai.ee
Liina Maldre - loomaluude analüüs (Tallinna Ülikool) liina.maldre@ai.ee
Mati Mandel - relvastuse analüüs (Eesti Ajaloomuuseum) mati.mandel@eam.ee
Meelis Michelson - laeva ehitustehniline rekonstruktsioon (Emajõe Lodjaselts) mel@tynn.ee
Ain Mäesalu - nooleotste analüüs (Tartu Ülikool) ain.maesalu@ut.ee
Vello Mäss - laeva ehitustehniline analüüs (Eesti Meremuuseum) vello@meremuuseum.ee
Andrus Ojamees - abitööd
Mirja Ots - arheoloogiline dokumentatsioon ja leiud (Tallinna Ülikool) mirja.ots@ai.ee
Ester Oras - arheoloogiline dokumentatsioon (Tartu Ülikool) ester.oras@ut.ee
Jüri Peets - arheoloogiliste kaevamiste esimese etapi juhataja (Tallinna Ülikool) jyri.peets@ai.ee
Jaana Ratas - laeva rekonstruktsioonijoonised jaana.ratas@vesilind.ee
Külli Rikas - leiud ja ekspositsioon (Saaremaa Muuseum) kylli@muuseum.tt.ee
Maili Roio - fotodokumentatsioon, laeva ajaloolisvõrdlev analüüs (Muinsuskaitseamet) maili.roio@muinas.ee
Aive Rumm - leidude konserveerimine (Tallinna Ülikool) aive.rumm@ai.ee
Signe Vahur - keemiline analüüs (Tartu Ülikool) signe.vahur@ut.ee
Jüri Vassiljev - rannajoone rekonstruktsioon (Tallinna Tehnikaülikool) vassilje@gi.ee
Martti Veldi - videodokumentatsioon (Muinsuskaitseamet) martti.veldi@muinas.ee
Andres Vindi - leidude röntgenanalüüs (Tartu Ülikool) andres.vindi@ut.ee

Päevatöö - 16.10.2008

Puhastasime kogu laeva ümbruse piltide tegemiseks. Päeva teises pooles alustasime loomaluude ülesvõtmist ja esimeste pinnasekihtide kaevamist. Säilinud laevaosa jagati neljaks sektoriks ja kaevati vastandsektorite kaupa. Kogu pinnas võeti üles pinnaseproovidena, mis lähevad edasisele analüüsimisele. Proovipiirkonnad, luukogumid ja avastatud leiud mõõdistasime tahhümeetriga. Päeva tähtleiuks võiks vast pidada odaotsa. Üles joonistati ka laeva eeldatava ahtertäävi profiil. Metalliotsijaga kontrollisime kaevandi lähiümbrust - tulemuseks kaks neeti ja üks nael.













Geoloog Atko Heinsalu Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudist võttis kaks proovi diatomee ehk ränivetikate analüüsiks.




















Ahtertäävi profiili joonistamine.



















Odaots.

Säilinud paadiosas olevad luud kuuluvad loomadele

Muistsete loomade uurija osteoloog Liina Maldre heitis eile pilgu peale säilinud paadiosas näha olevatele luudel. Tema määrangul kuuluvad kõik praegu maapinnal nähtavad luud loomadele - lammastele ja veistele. Kuna paadi lõunapoolsest osast tuli peamiselt inimese luid, siis tõenäoliselt oligi paadiruum jaotatud inimeste ja loomade vahel.

Pilte leidudest

Mängunupud Foto: Mirja Ots


Mängunupp Foto: Mirja Ots


Luukamm Foto: Mirja Ots


Relvad ja mängunupp Foto: Mirja Ots

Uurimistööde programm

Väljavõtteid Salme muinaspaadi uurimistööde programmist:

Uurimistööde taust

Oktoobri alguses alustati leiukohas arheoloogilisi kaevamisi Jüri Peetsi ja Külli Rikase juhendamisel. Kuni 13. oktoobrini 2008 kestnud uuringute tulemusena selgus, et leiukohas on säilinud jäänused muinaspaadist. Paadikontuuri markeerivad reas paiknevad raudneedid. Paadist on praeguseks säilinud 1.30 m laiune ja 6.20 m pikkune kultuurkihilaik ning u 50 cm läbimõõduga osa paadininast.

Uurimistööde eesmärk

Salme muinaspaadi leiukohas toimuvate uute uuringute eesmärk on dokumenteerida kaevamiste praegune seis ning uurida läbi ülejäänud osa paadikujulisest objektist, dokumenteerides kaevamiste käiku, kultuurkihti ning leide. Samuti kavatsetakse välja selgitada kultuurkihi või muude inimtegevusjälgede olemasolu paadi vahetus ümbruses ja lähikonnas.

Uurimismetoodika

Kuna tegemist on Eesti kontekstis ebahariliku muistisega, siis esmast kaevamismetoodikat kaevandades oleme lähtunud teiste maade analoogsete muististe kaevamise kogemusest. Kaevamismetoodika saab olema paindlik, eesmärgiga koguda objektist võimalikult palju erilaadset infot selle olemuse määratlemiseks, dateerimiseks ning igakülgseks tõlgendamiseks. Selleks osalevad välitöödel mitme eriala spetsialistid (antropoloog, paleozooloog, geoloogid, mere- ja allveearheoloogid, taimejäänuste uurijad jt).

Uuringud on plaanis läbi viia 15. – 20. oktoobrini 2008. aastal.

Uurimistööde programmi on koostanud kaevamiste juhataja ja koordineerija Marge Konsa.

Fotosid Salme muinaspaadist ja selle leiukohast:

Foto: Mirja Ots