Metallesemete seisukord ja konserveerimine

(Foto: Meelis Michelson)


Konservaator Aive Rumm Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist tegi kokkuvõtte Salme muinaslaevast pärit metallesemete seisukorrast ning nende konserveerimise viisidest:

"Pinnasesse mattunud raudesemed kaotavad roostetades pikapeale oma vormi, kuna korrosioonikiht paksenedes seob endasse liiva ja muud ümbritsevat materjali. Esemete säilimist või lagunemist leiukeskkonnas mõjutavad paljud tegurid: pinnase mehhaanilised ja keemilised omadused, niiskusrežiim, õhu juurdepääs, samuti materjali enda koostis ja homogeensus, lisaks metalli pinna kvaliteet. Seepärast võib sarnaste objektide korrodeerumisaste oluliselt erineda, sõltumata mitte niivõrd maa sees oldud ajast, kuivõrd kõikide konkreetsete faktorite koosmõjust. Isegi sama leiukoha piires võib keskkonnafaktorite erineva koosmõju tõttu objektide seisund varieeruda suurtes piirides ja nõuda igaühele neist individuaalset lähenemist. Samuti tuleb arvestada, et pärast väljakaevamist satuvad leiud märksa muutlikuma temperatuuriga hapnikurikkasse keskkonda, mis kiirendab kõikvõimalikke kahjustusprotsesse.

Salme muinaslaevast pärit väiksemad raudesemed (needid, noad, nooleotsad) on säilinud suhteliselt halvasti. Esemeid katab tugev paakunud pinnase kiht, objektid on kerged ja rabedad. Säilinud metalli osa korrosiooniproduktide kihi all on väike, kuna tõmme magnetiga on nõrk. Õnneks pakiti kõik esemed koheselt pärast väljakaevamist niiskesse keskkonda, hoides nii ära järsust keskkonnavahetusest tuleneda võivad kahjustusprotsessid, mis oleksid võinud esemete seisundit veelgi halvendada.


Konservaator Aive Rumm valmistab ette eksikaatorit kloriidide testimiseks neetidest.











Kuna esemete edasise säilivuse seisukohast on üheks kõige ohtlikumaks ühendiks kloriidid, siis alustati konserveerimist just kloriidide olemasolu ja ligikaudse hulga pistelise kontrolliga (objektid: SM 10601: 218, 160, 165, 267 ). Katse seisneb selles, et proovid asetatakse kolmeks ööpäevaks eksikaatorisse destilleeritud vee kohale ja seejärel kontrollitakse, kas nende pinnale on tekkinud veepiisku. Katse tulemus oli positiivne, kuna kloriidide olemasolule viitavad piisakesed olid esemetele tõepoolest tekkinud. Väikematel esemetel oli ühel küljel 1-3 punkti, kuhu piisad olid kogunenud. Selline piiskade hulk ei ole suur ja näitab suhteliselt väikest kloriidide hulka. Kloriidid on kavas eemaldada destilleeritud vees leotamise teel.


Mõõgad ja odaots on asetatud 5 % fosforhappe lahusesse, et eemaldada suuremad korrosiooniproduktid metalli pinnalt.


Metallesemete edasine konserveerimine sõltub otseselt nende seisundist. Suurematel esemetel (mõõgad, odaotsad), millel on säilinud tugev metallsüdamik, püütakse korrosiooniproduktid eemaldada, kasutades erinevaid meetodeid ja nende kombineerimist (mehaaniline puhastamine, keemiline töötlemine hapetega, elektrokeemiline puhastamine). Seejärel kaetakse esemed tanniinilahusega ning vahatatakse. Väiksematele esemetele tuleb läheneda väga ettevaatlikult, kuna metallsüdamikku on säilinud vähe või pole selle olemasolu üldse kindel. Eesmärk on eemaldada vähemalt pinnasejäägid ja moonutavad korrosiooniproduktid, et tuua välja esemete esialgne kuju. Kui on oht, et selle tegevuse käigus võib mõni ese laguneda, tuleb ta jätta nii nagu on ja hoolitseda ainult tema edasise säilivuse eest."

Rumm, A. 2008. Salme muinaslaevast pärit metallesemete seisund ja konserveerimine. TLÜ AI.