Metallesemete seisukord ja konserveerimine

(Foto: Meelis Michelson)


Konservaator Aive Rumm Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist tegi kokkuvõtte Salme muinaslaevast pärit metallesemete seisukorrast ning nende konserveerimise viisidest:

"Pinnasesse mattunud raudesemed kaotavad roostetades pikapeale oma vormi, kuna korrosioonikiht paksenedes seob endasse liiva ja muud ümbritsevat materjali. Esemete säilimist või lagunemist leiukeskkonnas mõjutavad paljud tegurid: pinnase mehhaanilised ja keemilised omadused, niiskusrežiim, õhu juurdepääs, samuti materjali enda koostis ja homogeensus, lisaks metalli pinna kvaliteet. Seepärast võib sarnaste objektide korrodeerumisaste oluliselt erineda, sõltumata mitte niivõrd maa sees oldud ajast, kuivõrd kõikide konkreetsete faktorite koosmõjust. Isegi sama leiukoha piires võib keskkonnafaktorite erineva koosmõju tõttu objektide seisund varieeruda suurtes piirides ja nõuda igaühele neist individuaalset lähenemist. Samuti tuleb arvestada, et pärast väljakaevamist satuvad leiud märksa muutlikuma temperatuuriga hapnikurikkasse keskkonda, mis kiirendab kõikvõimalikke kahjustusprotsesse.

Salme muinaslaevast pärit väiksemad raudesemed (needid, noad, nooleotsad) on säilinud suhteliselt halvasti. Esemeid katab tugev paakunud pinnase kiht, objektid on kerged ja rabedad. Säilinud metalli osa korrosiooniproduktide kihi all on väike, kuna tõmme magnetiga on nõrk. Õnneks pakiti kõik esemed koheselt pärast väljakaevamist niiskesse keskkonda, hoides nii ära järsust keskkonnavahetusest tuleneda võivad kahjustusprotsessid, mis oleksid võinud esemete seisundit veelgi halvendada.


Konservaator Aive Rumm valmistab ette eksikaatorit kloriidide testimiseks neetidest.











Kuna esemete edasise säilivuse seisukohast on üheks kõige ohtlikumaks ühendiks kloriidid, siis alustati konserveerimist just kloriidide olemasolu ja ligikaudse hulga pistelise kontrolliga (objektid: SM 10601: 218, 160, 165, 267 ). Katse seisneb selles, et proovid asetatakse kolmeks ööpäevaks eksikaatorisse destilleeritud vee kohale ja seejärel kontrollitakse, kas nende pinnale on tekkinud veepiisku. Katse tulemus oli positiivne, kuna kloriidide olemasolule viitavad piisakesed olid esemetele tõepoolest tekkinud. Väikematel esemetel oli ühel küljel 1-3 punkti, kuhu piisad olid kogunenud. Selline piiskade hulk ei ole suur ja näitab suhteliselt väikest kloriidide hulka. Kloriidid on kavas eemaldada destilleeritud vees leotamise teel.


Mõõgad ja odaots on asetatud 5 % fosforhappe lahusesse, et eemaldada suuremad korrosiooniproduktid metalli pinnalt.


Metallesemete edasine konserveerimine sõltub otseselt nende seisundist. Suurematel esemetel (mõõgad, odaotsad), millel on säilinud tugev metallsüdamik, püütakse korrosiooniproduktid eemaldada, kasutades erinevaid meetodeid ja nende kombineerimist (mehaaniline puhastamine, keemiline töötlemine hapetega, elektrokeemiline puhastamine). Seejärel kaetakse esemed tanniinilahusega ning vahatatakse. Väiksematele esemetele tuleb läheneda väga ettevaatlikult, kuna metallsüdamikku on säilinud vähe või pole selle olemasolu üldse kindel. Eesmärk on eemaldada vähemalt pinnasejäägid ja moonutavad korrosiooniproduktid, et tuua välja esemete esialgne kuju. Kui on oht, et selle tegevuse käigus võib mõni ese laguneda, tuleb ta jätta nii nagu on ja hoolitseda ainult tema edasise säilivuse eest."

Rumm, A. 2008. Salme muinaslaevast pärit metallesemete seisund ja konserveerimine. TLÜ AI.

Röntgenanalüüs

Andres Vindi Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetist tegi mõnedest Salme I ja II leiukoha esemetest röntgenanalüüsi. See näitas, et laevast leitud väiksemate raudesemete seisukord on üsna halb. Esemed on tugevalt korrodeerunud ja kohati on neis rauda alles jäänud vaid vähesel määral.





Andres sisenemas koos Salme leidudega TÜ arheoloogia kabineti röntgeniruumi.




























Röntgenfotol on noad ja kaks nooleotsa. Rauda on säilinud ainult neis kohtades, mis on fotol heledad, ülejäänud osa esemetest on korrodeerunud.
















Kaheteraline mõõk Salme II leiukohast on valmistatud damaskitud terasest. Röntgenpildil on näha sellele iseloomulik mustriline struktuur.

Relvaspetsialist Jaak Mäll Eesti Ajaloomuuseumist selgitas, et Salme mõõga puhul on tegemist kõige lihtsama damastseerimise viisiga - keskel on kolm kihilist latti (raud-teras-raud-teras....), mis on enne paketi kokku panemist igaüks eraldi tordeeritud ja uuesti kandliseks sepistatud. Teramik on kokku keedetud viiest latist, paketi kaks äärmist on lõiketeradena ilmselt terasest.

Mõõgad

Et mitte kellegi mõttelendu kinni hoida, postitame veel pilte ja andmeid laupäeval 25.10.08 päevavalgele tulnud leiukogumist.

Üheteraline mõõk, kaheks tükiks murdunud. Kogupikkus ca 108 cm , tera laius 5,5 cm, paksus 0,9 cm.

Üheteraline mõõk, kaheks tükiks murdunud. Kogupikkus ca 74,5 cm , tera laius 5 cm, paksus 1 cm.

Uus matusepaik

Laupäeval, 25. oktoobril Salme kooli juures välja tulnud inimluude ja relvade leiukoht jääb laeva asukohast u 50 m edelasse.

http://www.reporter.ee/2008/10/25/saaremaa-tee-ehitajate-tood-pidurdavad-muinasleiud/















Kaabli jaoks kaevatud kraav oli 55 cm lai ning 50-60 cm sügav. Luud ja esemed tulid välja ligikaudu 2 m pikkuselt alalt. Leidude hulgas olid kaks üheteralist mõõka ning katkend ühest kaheteralisest mõõgast, kaks nooleotsa, luisk, paadineet, nael ja kaks naastu.

Praegu põhjalikumaid arheoloogilisi uuringuid leiukohas tegema ei hakata. Külli juhatamisel vaadakse läbi kraavist välja tõstetud pinnas. Kaabel eraldatakse leiukoha pikkuses kraavipõhjast pinnasetekstiili või kilega ning seejärel aetakse kraav kinni.

Nooleotsad

Kindlamalt määratletavaid nooleotsi leiti kokku 8. Täpne leiukoht on teada kahjuks vaid kolme nooleotsa kohta. Neist üks leiti vööritäävi lähedalt, üks kesklaeva vasakpardast ning kolmas tuli vööri vaskpardast. Relvade ja relvastuse ajaloo uurija Ain Mäesalu hinnangul on nooleotstest kaks viikingiaegsed tüübid, mida varasemates muististes ei esine. Ülejäänud nooleotsad esindavad pigem vanemaid, keskmisesse rauaaega kuuluvaid tüüpe.


Ain Mäesalu uurimas Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi laboris Salme muinaslaevast pärit nooleotsi.














Viikingiaegne nooleots (:251)

Mängunupud

Mängunuppe on laevast leitud 71, kahjuks tuli neist enamus päevavalgele laeva lõhutud osast, seega täpsed leiuandmed on teada vaid väheste kohta. Poolkerakujulisi nuppe on valmistatud sarvest ja luust. Seega materjalilt ja kujult nupud veidi varieeruvad, nende diameeter jääb vahemikku 3,1–4,4 cm ja kõrgus 1,6–3,4 cm. Ühele mängunuppudest on lõigatud inimese kujutis ja ornament.

Fotol on luust nupud.

Fotol on ilmselt sarvest nupud, mille alumisele küljele tehtud auk võib olla seotud valmistamise tehnoloogiaga.

Internetilinke muinasaegsete lauamängude ja mängunuppude kohta

Helmfrid, Sten 2005. Hnefatafl - the Strategic Board Game of the Vikings.

Peterson, Neil N. Hnefatafl. An Experimental Reconstruction.

Whittaker, Helène 2006. Game-boards and gaming-pieces in the Northern European Iron Age. Nordlit 20, 103-112

Linke Hnefatafl mängu kohta

Andmed laeva kohta

Laeva mõõtmed

Laeva pikkus vööritäävist kuni ahtritäävini oli 10,20 m. Pikkus vööri esimesest needist kuni ahtritäävi edelapoolseima needini oli 9,9 m. Laevast paremini säilinud osa pikkus vööritäävist kuni paremparda kiilurea viimase needini oli 6,2 m. Selle osa suurim laius oli 1,3 m.

Laeva vööriosa kuni kesklaevani oli sälinud kuni 30 cm kõrguses, selles osas oli suurim neetide kõrguste vahe 31,6 cm. Vööri esimese needi ja ahtri viimase needi kõrguste vahe oli 40 cm - ahtris oli laeva säilinud kõrguses kümmekond sentimeetrit rohkem kui vööris.

Laevapõhja kiiluneetide kõrgus oli 3,89 m üle merepinna. Kõige kõrgem säilinud osa laevast (üks ahtritäävi neetidest) paiknes 4,58 m üle merepinna.


Kaevamiste viimastel päevadel kaevasime läbi laeva vööriosa tranšee (nr 2), mis jäi vööri esimesest needist 1,9 m kaugusele. Vööriosas paljandus pärast neetide eemaldamist kiilujälg, mis vööritäävipoolses otsas oli 6 cm laiune ning tranšee 2 kohal 15 cm laiune. Laeva ristlõikes (tranšee 2, profiil 4) oli näha kiilujälge u 1 cm paksuse tumepruuni viiruna, mis sügavamal muutus veidi heledamaks ulatudes laeva põhjast kuni 8 cm sügavuseni.

Laev oli pinnases kirde-edela suunaliselt, asimuudiga 43 kraadi.


Leiud

Meeskonna varustuse hulka kuulus kaks mõõka, paar odaotsa ning kümmekond nuga, millest kolm olid ühes komplektis luisuga. Laevast leiti ka nooleotsi, üle 70 mängunupu ja mõned täringud. Kaunistustega sarvest kamm tuli laeva ahtrist, tulelöömiseks kasutatud tulekivi aga laeva keskosast. Laevaneete oli leidude hulgas 275.

Needid

Väljapuhastatud laevaosas oli võimalik tuvastada mõlemal küljel 3 needirida. Pardaplankude 1. ja 2. needirea omavaheline kaugus oli keskmiselt 27-28 cm. Selles laevaosas oli säilinud 146 neeti, mis jagunesid ridade kaupa järgnevalt:

PP (paremparda) 2 rida - 15 tk
PP 1 rida - 27 tk
PP kiilurida - 26 tk
VP (vaskparda) kiilurida - 28 tk
VP 1 rida - 23 tk
VP 2 rida - 16 tk
VP lisarida (plaaster) - 9 tk
VP profiilist - 1 tk
vöörineet - 1 tk