Salme muinaslaeva ehitustehnoloogiast

Vello Mässil valmis
"Salme laevaleiu ehitustehnoloogiline interpretatsioon" (pdf),
mille kokkuvõttes kirjutab ta:

"Salme laev on nii Eesti kui kogu Läänemere merendusajaloo ja laevaarheoloogia kontekstis erakordselt väärtuslik leid, sest teave Läänemere idapoolsete alade esiajaloolise meresõidu ja laevaehitustraditsioonide kohta on ülimalt puudulik. See vähene, mida teame, piirdub peaasjalikult Henriku Liivimaa kroonikas kirjapanduga. Lünklikud teated vanematest laevajäänustest Ruhnu saare rabas, Tihu järves Hiiumaal ning mujalgi, jäid arusaadavatel põhjustel kõik õigel ajal dokumenteerimata.

Käesoleval ajal on Eesti vanimaks laevaleiuks 1990. aastal Pärnu jõest leitud Hansa koge pardaosa, mis dateeriti 13.-14. sajandi vahetusse. Vanimaks Eesti päritolu laevaleiuks on 16. saj. keskpaika dateeritud Maasilinna laev.

Tähelepanuvääriv on Salme laev, kui kerge ehitusega sõudelaev iseenesest. Täna, mil leiu täpne dateering, samuti ka suure hulga leiumaterjali (relvad, mängunupud, luisud jm.) päritolu on veel lahtine, on vara väga ühemõttelisi järeldusi teha, kuid on võimalik, et tegemist on siinmail purje-eelse veesõiduki näidisega. Eesti kontekstis on see vaieldamatult sajandi leiuks, seda ka juhul, kui selgub laeva mitte kohalik päritolu. Üliväärtuslikku informatsiooni kätkeb leid sellegipoolest."

Andmed laeva kohta

Laeva mõõtmed

Laeva pikkus vööritäävist kuni ahtritäävini oli 10,20 m. Pikkus vööri esimesest needist kuni ahtritäävi edelapoolseima needini oli 9,9 m. Laevast paremini säilinud osa pikkus vööritäävist kuni paremparda kiilurea viimase needini oli 6,2 m. Selle osa suurim laius oli 1,3 m.

Laeva vööriosa kuni kesklaevani oli sälinud kuni 30 cm kõrguses, selles osas oli suurim neetide kõrguste vahe 31,6 cm. Vööri esimese needi ja ahtri viimase needi kõrguste vahe oli 40 cm - ahtris oli laeva säilinud kõrguses kümmekond sentimeetrit rohkem kui vööris.

Laevapõhja kiiluneetide kõrgus oli 3,89 m üle merepinna. Kõige kõrgem säilinud osa laevast (üks ahtritäävi neetidest) paiknes 4,58 m üle merepinna.


Kaevamiste viimastel päevadel kaevasime läbi laeva vööriosa tranšee (nr 2), mis jäi vööri esimesest needist 1,9 m kaugusele. Vööriosas paljandus pärast neetide eemaldamist kiilujälg, mis vööritäävipoolses otsas oli 6 cm laiune ning tranšee 2 kohal 15 cm laiune. Laeva ristlõikes (tranšee 2, profiil 4) oli näha kiilujälge u 1 cm paksuse tumepruuni viiruna, mis sügavamal muutus veidi heledamaks ulatudes laeva põhjast kuni 8 cm sügavuseni.

Laev oli pinnases kirde-edela suunaliselt, asimuudiga 43 kraadi.


Leiud

Meeskonna varustuse hulka kuulus kaks mõõka, paar odaotsa ning kümmekond nuga, millest kolm olid ühes komplektis luisuga. Laevast leiti ka nooleotsi, üle 70 mängunupu ja mõned täringud. Kaunistustega sarvest kamm tuli laeva ahtrist, tulelöömiseks kasutatud tulekivi aga laeva keskosast. Laevaneete oli leidude hulgas 275.

Needid

Väljapuhastatud laevaosas oli võimalik tuvastada mõlemal küljel 3 needirida. Pardaplankude 1. ja 2. needirea omavaheline kaugus oli keskmiselt 27-28 cm. Selles laevaosas oli säilinud 146 neeti, mis jagunesid ridade kaupa järgnevalt:

PP (paremparda) 2 rida - 15 tk
PP 1 rida - 27 tk
PP kiilurida - 26 tk
VP (vaskparda) kiilurida - 28 tk
VP 1 rida - 23 tk
VP 2 rida - 16 tk
VP lisarida (plaaster) - 9 tk
VP profiilist - 1 tk
vöörineet - 1 tk