Päevatöö - 21.10.2008

Lõpetasime viimaste puidujäänuste ja pinnaseproovide kogumise ning kaevasime laeva sisemuse kuni loodusliku pinnaseni. Samuti kaevasime lõpuni ristprofiili läbi laeva vööriosa. Avanenud kihtide pilt näitas, et rannasetted ulatuvad vahetult vastu parrast. Seega on nüüd kindel, et laev ei ole maapinda kaevatud, vaid rannamadalikule sõitnud. Endiselt on lahtised hüpoteesid surnute laeva sattumise kohta.

Ristlõige läbi laeva vööriosa.

Muinaslaeva väljakaevamised on lõppenud, nüüd järgnevad avastused laborites ja töötubades.

Päevatöö - 20.10.2008

Mõõtsime tahhümeetriga sisse kõikide laevaneetide asukohad ridade kaupa ja korjasime needid ülesse. Kokku oli neid 146. Laeva põhjast võtsime pinnaseproove. Puidust pardajäänuste eemaldamine osutus üsna keeruliseks, kuna puit oli väga õhuke. Ühtegi tervikmonoliiti pardast meil võtta ei õnnestunud, suurim ülesse võetud puidtükk oli u 20 cm pikkune ja mõne millimeetri paksune. Alustasime profiilikraavi kaevamist risti läbi laeva vööriosa.

Säilinud osa vasakparda plangust.

Päevatöö - 19.10.2008

Laeva leidja Ülo Kestlane juhatamas õiget kurssi.







Ahtritäävi juurest tuli kaunistustega kamm. Kas edevad mehed või kingitus naisele?

Külli, Ülo, Mirja, Maili, Meelis, Gilleke ja Marge laevas

Täna kaevasime laeva tühjaks. Puhastasime välja kõik säilinud needid. Meelis selgitas välja, et tihedad neediread vasakparda vöörtäävi osas viitavad kunagisele augule laevakeres, mis on hiljem hoolikalt parandatud. See näitab, et laeva on merel sõitmiseks kasutatud. Mastikanda ja vertikaalset kiilu me ei leidnud - nüüd võib olla kindel, et laev oli sobilik liikuma aerude jõul. Erinevalt traditsioonilisest kaarte kinnitusviisist puitnaaglitega on Salme laeval kasutatud plangutuse kinnitamiseks kaarte külge tavalisest pikemate neetide paari. Et osaliselt säilinud V kaarel pole märke naaglitest vaid kinnitab seda. Õnnestus rekonstrueerida kaarte (5 tk) asukohad kogu säilinud laevakere osas, põhiliselt juhindusime vaid plangutuse ühendamiseks kasutatud neetidest ( pikkus ca 30 mm) pikemate (pikkus ca 50 mm) neetide paaridest. Viienda kaare oletatava asukohast tuli hiljem välja katkend säilinud kaarest - see kinnitab täielikult oletusi.

Pilt laupäevasest tööst

Viiekesi tööhoos laeva vööritäävi kallal

Päevatöö - 18.10.2008

Täna tegime väga palju tööd: alustasime uue vastassektoripaari kaevamisega, võtsime mitmeid pinnase- ja puiduproove ning joonistasime vasakparda vööripoolse osa jäljendi (mõõtkavas 1:1). Välja oleme puhastanud juba kolm rida neete ja nähtavale tulid ka esimesed naelad. Ühed olid kõverad ja ulatusid läbi plangutuse, teised sirged kiilukujulised. Viimaste otstarve pole veel teada. Meie laevandusspetsialistid Vello Mäss ja Meelis Michelson tegid täna laeva kallal ka hulgaliselt mõttetööd. Leidsime paarilise kumerpeaga naelale - nii nagu eelmiselgi, on ka sellel naelal säilinud ainult kumer peaosa, mille sisekülg on nõgus (meenutades nahanaela). Neetide pikkuses võib juba märgata teatavat seaduspära - iga 3 jala (96 cm) taga eristus pikemate neetide paar, mille sisemõõt oli 50 - 55 mm. Võib oletada, et neis kohtades võisid paikneda laeva kaared. Järjest küsitavamaks muutub masti ja purje olemasolu, sest nendele ei näi viitavat seni välja kaevatud põhjaosa konstruktsioon. Üsna ümar põhjaosa on kitsas ja selle küljed laienevad ülespoole tõustes. Ikka veel on selgusetu, kuidas ühendati plangutus laeva kiiluga väga kitsas vöörtäävi osas, sest needitav pool on asunud laeva siseküljel. Säilinud ahtriosa muutub iga päevaga järjest põnevamaks: viimastel päevadel on geoloog Ülo Kestlane leidnud sealt noa, tundmatu raudeseme ja luid. Päeva teises pooles leidsime järjekordse noast ja luisust koosneva esemekompleksi, seekordne luisk oli leidnud juba hoopis ohtramat kasutust. Noa ja luisu ümber paiknenud pinnasest võtsime proovi, kuna see oli silmanähtavalt tumedam, nätskem, ilmselt orgaanikarohke. Külas käis meil täna Looduse Omnibuss.


Looduse omnibuss.

Tänane noa ja luisu komplekt

Päevatöö - 16.10.2008

Puhastasime kogu laeva ümbruse piltide tegemiseks. Päeva teises pooles alustasime loomaluude ülesvõtmist ja esimeste pinnasekihtide kaevamist. Säilinud laevaosa jagati neljaks sektoriks ja kaevati vastandsektorite kaupa. Kogu pinnas võeti üles pinnaseproovidena, mis lähevad edasisele analüüsimisele. Proovipiirkonnad, luukogumid ja avastatud leiud mõõdistasime tahhümeetriga. Päeva tähtleiuks võiks vast pidada odaotsa. Üles joonistati ka laeva eeldatava ahtertäävi profiil. Metalliotsijaga kontrollisime kaevandi lähiümbrust - tulemuseks kaks neeti ja üks nael.













Geoloog Atko Heinsalu Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudist võttis kaks proovi diatomee ehk ränivetikate analüüsiks.




















Ahtertäävi profiili joonistamine.



















Odaots.

Pilte leidudest

Mängunupud Foto: Mirja Ots


Mängunupp Foto: Mirja Ots


Luukamm Foto: Mirja Ots


Relvad ja mängunupp Foto: Mirja Ots

Uurimistööde programm

Väljavõtteid Salme muinaspaadi uurimistööde programmist:

Uurimistööde taust

Oktoobri alguses alustati leiukohas arheoloogilisi kaevamisi Jüri Peetsi ja Külli Rikase juhendamisel. Kuni 13. oktoobrini 2008 kestnud uuringute tulemusena selgus, et leiukohas on säilinud jäänused muinaspaadist. Paadikontuuri markeerivad reas paiknevad raudneedid. Paadist on praeguseks säilinud 1.30 m laiune ja 6.20 m pikkune kultuurkihilaik ning u 50 cm läbimõõduga osa paadininast.

Uurimistööde eesmärk

Salme muinaspaadi leiukohas toimuvate uute uuringute eesmärk on dokumenteerida kaevamiste praegune seis ning uurida läbi ülejäänud osa paadikujulisest objektist, dokumenteerides kaevamiste käiku, kultuurkihti ning leide. Samuti kavatsetakse välja selgitada kultuurkihi või muude inimtegevusjälgede olemasolu paadi vahetus ümbruses ja lähikonnas.

Uurimismetoodika

Kuna tegemist on Eesti kontekstis ebahariliku muistisega, siis esmast kaevamismetoodikat kaevandades oleme lähtunud teiste maade analoogsete muististe kaevamise kogemusest. Kaevamismetoodika saab olema paindlik, eesmärgiga koguda objektist võimalikult palju erilaadset infot selle olemuse määratlemiseks, dateerimiseks ning igakülgseks tõlgendamiseks. Selleks osalevad välitöödel mitme eriala spetsialistid (antropoloog, paleozooloog, geoloogid, mere- ja allveearheoloogid, taimejäänuste uurijad jt).

Uuringud on plaanis läbi viia 15. – 20. oktoobrini 2008. aastal.

Uurimistööde programmi on koostanud kaevamiste juhataja ja koordineerija Marge Konsa.

Fotosid Salme muinaspaadist ja selle leiukohast:

Foto: Mirja Ots