Kirjandust ja Internetiviiteid

Laevamatustest

Müller-Wille, M. 1974. Boat-graves in northern Europe. - The International Journal of Nautical Archeology and Underwater Exploration. 3:2, 187-204.

The Oseberg find 100 (Norra)

The ship burials at Avaldsnes (Norra)

Ladbyskibet Viking Burial (Taani)

Sutton Hoo (Suurbritannia)

Muinaslaevadest

Nordic and Baltic wrecks & shipfinds

Viking ships and norse wooden boats

Roskilde viikingilaevade muuseum

The Lapuri find (Soome)
Alopaeus, Harry. The Lapuri find
Sotka viikingilaev - Lapuri laevaleiu koopia

Crumlin-Pedersen, Ole 1997. Viking-Age Ships and Shipbuilding in Hedeby/Haithabu and Schleswig. Ships and boats of the North, Vol 2. Schleswig & Roskilde. (M)

Fircks, Jochen v 1999. Der Nachbau eines altslawischen Bootes. Ein archäologischer Fund aus Ralswiek auf Rügen wird seetüchtig. Lübstorf. (M)

Indruszewski, George 2004. Man, Ship, Landscape. Ships and seafaring in the Oder Mouth Area AD 400-1400. A casestudy of an ideological context. (M)

Larsson, Gunilla 2007. Ship and Society. Maritime Ideology in Late Iron Age Sweden. Aun 37. (TLÜ AI)

Vinner, Max 2002. Viking Ship Museum Boats. Roskilde. (M)

Westerdahl, Christer (ed) 1994. Crossroads in Ancient Shipbuilding. Proceedings of the Sixth International Symposium on Boat and Ship Archaeology Roskilde 1991. Oxbow Monograph 40. (RR)



Mängust ja mängunuppudest

Helmfrid, Sten 2005. Hnefatafl - the Strategic Board Game of the Vikings.

Peterson, Neil N. Hnefatafl. An Experimental Reconstruction.

Whittaker, Helène 2006. Game-boards and gaming-pieces in the Northern European Iron Age. Nordlit 20, 103-112

Linke Hnefatafl mängu kohta

Puit

Laevast oli puitu säilinud tänase päevani väga vähe. Parempardast oli alles vaid üks väike jupike kraavipoolses servas. Vasakparrast oli küll säilinud veidi pikemas ulatuses, kuid samas väga õhukese kirmena. Kõige kompaktsemate tükkidena oli alles puitu laeva 5. kaarest.



Detail vasakpardast (foto: Maili Roio)



Esiplaanil on näha laeva 5. kaar. Puutikud laeva külgedel tähistavad kaarte asukohti (foto: Maili Roio).


Kogu olemasolev puit võeti ülesse ja sellest on plaanis teha mitmeid analüüse. Esmalt viisime puidujäänused Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituuti, kus puiduspetsialist Regino Kask asus laeva ehituseks kasutatud puuliiki määrama.



Regino Kask oma töölaua taga Eesti Maaülikooli metsatööstuse osakonnas tutvumas Salme laevast pärit puidunäidistega.







Enamik näidistest olid täpsemaks määramiseks liiga fragmentaarsed. Siiski suutis ta mikroskoobi all tuvastada, et vasakparda küljelauad ja paik sellel olid valmistatud okaspuust. Okaspuust olid ka laevakaared ning kuna 5. kaare tükk oli täpsemaks määramiseks õnneks piisava paksusega, siis selgus, et tehtud oli see männist.

Mõõgad

Et mitte kellegi mõttelendu kinni hoida, postitame veel pilte ja andmeid laupäeval 25.10.08 päevavalgele tulnud leiukogumist.

Üheteraline mõõk, kaheks tükiks murdunud. Kogupikkus ca 108 cm , tera laius 5,5 cm, paksus 0,9 cm.

Üheteraline mõõk, kaheks tükiks murdunud. Kogupikkus ca 74,5 cm , tera laius 5 cm, paksus 1 cm.

Uus matusepaik

Laupäeval, 25. oktoobril Salme kooli juures välja tulnud inimluude ja relvade leiukoht jääb laeva asukohast u 50 m edelasse.

http://www.reporter.ee/2008/10/25/saaremaa-tee-ehitajate-tood-pidurdavad-muinasleiud/















Kaabli jaoks kaevatud kraav oli 55 cm lai ning 50-60 cm sügav. Luud ja esemed tulid välja ligikaudu 2 m pikkuselt alalt. Leidude hulgas olid kaks üheteralist mõõka ning katkend ühest kaheteralisest mõõgast, kaks nooleotsa, luisk, paadineet, nael ja kaks naastu.

Praegu põhjalikumaid arheoloogilisi uuringuid leiukohas tegema ei hakata. Külli juhatamisel vaadakse läbi kraavist välja tõstetud pinnas. Kaabel eraldatakse leiukoha pikkuses kraavipõhjast pinnasetekstiili või kilega ning seejärel aetakse kraav kinni.

Nooleotsad

Kindlamalt määratletavaid nooleotsi leiti kokku 8. Täpne leiukoht on teada kahjuks vaid kolme nooleotsa kohta. Neist üks leiti vööritäävi lähedalt, üks kesklaeva vasakpardast ning kolmas tuli vööri vaskpardast. Relvade ja relvastuse ajaloo uurija Ain Mäesalu hinnangul on nooleotstest kaks viikingiaegsed tüübid, mida varasemates muististes ei esine. Ülejäänud nooleotsad esindavad pigem vanemaid, keskmisesse rauaaega kuuluvaid tüüpe.


Ain Mäesalu uurimas Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi laboris Salme muinaslaevast pärit nooleotsi.














Viikingiaegne nooleots (:251)

Mängunupud

Mängunuppe on laevast leitud 71, kahjuks tuli neist enamus päevavalgele laeva lõhutud osast, seega täpsed leiuandmed on teada vaid väheste kohta. Poolkerakujulisi nuppe on valmistatud sarvest ja luust. Seega materjalilt ja kujult nupud veidi varieeruvad, nende diameeter jääb vahemikku 3,1–4,4 cm ja kõrgus 1,6–3,4 cm. Ühele mängunuppudest on lõigatud inimese kujutis ja ornament.

Fotol on luust nupud.

Fotol on ilmselt sarvest nupud, mille alumisele küljele tehtud auk võib olla seotud valmistamise tehnoloogiaga.

Internetilinke muinasaegsete lauamängude ja mängunuppude kohta

Helmfrid, Sten 2005. Hnefatafl - the Strategic Board Game of the Vikings.

Peterson, Neil N. Hnefatafl. An Experimental Reconstruction.

Whittaker, Helène 2006. Game-boards and gaming-pieces in the Northern European Iron Age. Nordlit 20, 103-112

Linke Hnefatafl mängu kohta

Andmed laeva kohta

Laeva mõõtmed

Laeva pikkus vööritäävist kuni ahtritäävini oli 10,20 m. Pikkus vööri esimesest needist kuni ahtritäävi edelapoolseima needini oli 9,9 m. Laevast paremini säilinud osa pikkus vööritäävist kuni paremparda kiilurea viimase needini oli 6,2 m. Selle osa suurim laius oli 1,3 m.

Laeva vööriosa kuni kesklaevani oli sälinud kuni 30 cm kõrguses, selles osas oli suurim neetide kõrguste vahe 31,6 cm. Vööri esimese needi ja ahtri viimase needi kõrguste vahe oli 40 cm - ahtris oli laeva säilinud kõrguses kümmekond sentimeetrit rohkem kui vööris.

Laevapõhja kiiluneetide kõrgus oli 3,89 m üle merepinna. Kõige kõrgem säilinud osa laevast (üks ahtritäävi neetidest) paiknes 4,58 m üle merepinna.


Kaevamiste viimastel päevadel kaevasime läbi laeva vööriosa tranšee (nr 2), mis jäi vööri esimesest needist 1,9 m kaugusele. Vööriosas paljandus pärast neetide eemaldamist kiilujälg, mis vööritäävipoolses otsas oli 6 cm laiune ning tranšee 2 kohal 15 cm laiune. Laeva ristlõikes (tranšee 2, profiil 4) oli näha kiilujälge u 1 cm paksuse tumepruuni viiruna, mis sügavamal muutus veidi heledamaks ulatudes laeva põhjast kuni 8 cm sügavuseni.

Laev oli pinnases kirde-edela suunaliselt, asimuudiga 43 kraadi.


Leiud

Meeskonna varustuse hulka kuulus kaks mõõka, paar odaotsa ning kümmekond nuga, millest kolm olid ühes komplektis luisuga. Laevast leiti ka nooleotsi, üle 70 mängunupu ja mõned täringud. Kaunistustega sarvest kamm tuli laeva ahtrist, tulelöömiseks kasutatud tulekivi aga laeva keskosast. Laevaneete oli leidude hulgas 275.

Needid

Väljapuhastatud laevaosas oli võimalik tuvastada mõlemal küljel 3 needirida. Pardaplankude 1. ja 2. needirea omavaheline kaugus oli keskmiselt 27-28 cm. Selles laevaosas oli säilinud 146 neeti, mis jagunesid ridade kaupa järgnevalt:

PP (paremparda) 2 rida - 15 tk
PP 1 rida - 27 tk
PP kiilurida - 26 tk
VP (vaskparda) kiilurida - 28 tk
VP 1 rida - 23 tk
VP 2 rida - 16 tk
VP lisarida (plaaster) - 9 tk
VP profiilist - 1 tk
vöörineet - 1 tk

Päevatöö - 21.10.2008

Lõpetasime viimaste puidujäänuste ja pinnaseproovide kogumise ning kaevasime laeva sisemuse kuni loodusliku pinnaseni. Samuti kaevasime lõpuni ristprofiili läbi laeva vööriosa. Avanenud kihtide pilt näitas, et rannasetted ulatuvad vahetult vastu parrast. Seega on nüüd kindel, et laev ei ole maapinda kaevatud, vaid rannamadalikule sõitnud. Endiselt on lahtised hüpoteesid surnute laeva sattumise kohta.

Ristlõige läbi laeva vööriosa.

Muinaslaeva väljakaevamised on lõppenud, nüüd järgnevad avastused laborites ja töötubades.

Päevatöö - 20.10.2008

Mõõtsime tahhümeetriga sisse kõikide laevaneetide asukohad ridade kaupa ja korjasime needid ülesse. Kokku oli neid 146. Laeva põhjast võtsime pinnaseproove. Puidust pardajäänuste eemaldamine osutus üsna keeruliseks, kuna puit oli väga õhuke. Ühtegi tervikmonoliiti pardast meil võtta ei õnnestunud, suurim ülesse võetud puidtükk oli u 20 cm pikkune ja mõne millimeetri paksune. Alustasime profiilikraavi kaevamist risti läbi laeva vööriosa.

Säilinud osa vasakparda plangust.

Päevatöö - 19.10.2008

Laeva leidja Ülo Kestlane juhatamas õiget kurssi.







Ahtritäävi juurest tuli kaunistustega kamm. Kas edevad mehed või kingitus naisele?

Külli, Ülo, Mirja, Maili, Meelis, Gilleke ja Marge laevas

Täna kaevasime laeva tühjaks. Puhastasime välja kõik säilinud needid. Meelis selgitas välja, et tihedad neediread vasakparda vöörtäävi osas viitavad kunagisele augule laevakeres, mis on hiljem hoolikalt parandatud. See näitab, et laeva on merel sõitmiseks kasutatud. Mastikanda ja vertikaalset kiilu me ei leidnud - nüüd võib olla kindel, et laev oli sobilik liikuma aerude jõul. Erinevalt traditsioonilisest kaarte kinnitusviisist puitnaaglitega on Salme laeval kasutatud plangutuse kinnitamiseks kaarte külge tavalisest pikemate neetide paari. Et osaliselt säilinud V kaarel pole märke naaglitest vaid kinnitab seda. Õnnestus rekonstrueerida kaarte (5 tk) asukohad kogu säilinud laevakere osas, põhiliselt juhindusime vaid plangutuse ühendamiseks kasutatud neetidest ( pikkus ca 30 mm) pikemate (pikkus ca 50 mm) neetide paaridest. Viienda kaare oletatava asukohast tuli hiljem välja katkend säilinud kaarest - see kinnitab täielikult oletusi.

Pilt laupäevasest tööst

Viiekesi tööhoos laeva vööritäävi kallal

Päevatöö - 18.10.2008

Täna tegime väga palju tööd: alustasime uue vastassektoripaari kaevamisega, võtsime mitmeid pinnase- ja puiduproove ning joonistasime vasakparda vööripoolse osa jäljendi (mõõtkavas 1:1). Välja oleme puhastanud juba kolm rida neete ja nähtavale tulid ka esimesed naelad. Ühed olid kõverad ja ulatusid läbi plangutuse, teised sirged kiilukujulised. Viimaste otstarve pole veel teada. Meie laevandusspetsialistid Vello Mäss ja Meelis Michelson tegid täna laeva kallal ka hulgaliselt mõttetööd. Leidsime paarilise kumerpeaga naelale - nii nagu eelmiselgi, on ka sellel naelal säilinud ainult kumer peaosa, mille sisekülg on nõgus (meenutades nahanaela). Neetide pikkuses võib juba märgata teatavat seaduspära - iga 3 jala (96 cm) taga eristus pikemate neetide paar, mille sisemõõt oli 50 - 55 mm. Võib oletada, et neis kohtades võisid paikneda laeva kaared. Järjest küsitavamaks muutub masti ja purje olemasolu, sest nendele ei näi viitavat seni välja kaevatud põhjaosa konstruktsioon. Üsna ümar põhjaosa on kitsas ja selle küljed laienevad ülespoole tõustes. Ikka veel on selgusetu, kuidas ühendati plangutus laeva kiiluga väga kitsas vöörtäävi osas, sest needitav pool on asunud laeva siseküljel. Säilinud ahtriosa muutub iga päevaga järjest põnevamaks: viimastel päevadel on geoloog Ülo Kestlane leidnud sealt noa, tundmatu raudeseme ja luid. Päeva teises pooles leidsime järjekordse noast ja luisust koosneva esemekompleksi, seekordne luisk oli leidnud juba hoopis ohtramat kasutust. Noa ja luisu ümber paiknenud pinnasest võtsime proovi, kuna see oli silmanähtavalt tumedam, nätskem, ilmselt orgaanikarohke. Külas käis meil täna Looduse Omnibuss.


Looduse omnibuss.

Tänane noa ja luisu komplekt

Päevatöö - 17.10.2008

Täna jätkasime laeva sektorkaevamist. Eile alustatud sektoritega saame tegeleda veel hommegi. Endiselt mõõdistasime kõik leiud, proovid, pinnaselaigud jmt tahhümeetriga. Külas käisid meil "Osooni" saate tegijad ERRst ja lubasid saadet näidata novembri alguses. Tänase päeva vaieldamatuks tähtsündmuseks kujunes aga laeva puitplangutuse leidmine - plangutus on säilinud vähemalt osaliselt kahe (seni välja puhastatud) needirea vahel. Lisaks väärivad esmeleidude poolest mainimist nuga ja selle lähedal paiknev tõenäoline luisk. Viimaste juurest võeti üles ka põnev orgaanikafragment, oletatav nahatükike.

Kui eile panime kottidesse kogu paadist väljakaevatud pinnase, siis täna võtsime pinnaseproove vaid valikuliselt huvipakkuvamatest pinnaselaikudest laevas.


Tööhoos





Nuga ja luisk




Vaade säilinud puitplangutusele


1:1 joonis laeva ristprofiilist nr 2. (Foto Meelis Michelson)

Päästekaevamiste esimese etapi lõpp

Osalejad

Marge Konsa - arheoloogiliste kaevamiste teise etapi juhataja ja projekti koordinaator (Tartu Ülikool), marge.konsa@ut.ee, 56687735

Raili Allmäe - inimluude analüüs (Tallinna Ülikool) raili.allmae@ai.ee
Atko Heinsalu - geoloogiline analüüs (Tallinna Tehnikaülikool) heinsalu@gi.ee
Sirje Hiie - pinnaseproovid (Tallinna Ülikool) sirje.hiie@ai.ee
Olle Hints - geoloogiline analüüs (Tallinna Tehnikaülikool) olle.hints@gi.ee
Mati Kainel - laeva valvur
Regino Kask - puidu analüüs (Eesti Maaülikool) regino.kask@emu.ee
Ülo Kestlane - geoloogiline analüüs (Tallinna Tehnikakõrgkool) ylokene@gmail.com
Gilleke Kopamees - kunstnik (Eesti Maalamba Ühing) gilleke@maalammas.ee
Lembi Lõugas - loodusteaduslikud analüüsid (Tallinna Ülikool) lembi@ai.ee
Priit Lätti - digitaalne laevamudel (Tallinna Ülikool) priit.latti@ai.ee
Liina Maldre - loomaluude analüüs (Tallinna Ülikool) liina.maldre@ai.ee
Mati Mandel - relvastuse analüüs (Eesti Ajaloomuuseum) mati.mandel@eam.ee
Meelis Michelson - laeva ehitustehniline rekonstruktsioon (Emajõe Lodjaselts) mel@tynn.ee
Ain Mäesalu - nooleotste analüüs (Tartu Ülikool) ain.maesalu@ut.ee
Vello Mäss - laeva ehitustehniline analüüs (Eesti Meremuuseum) vello@meremuuseum.ee
Andrus Ojamees - abitööd
Mirja Ots - arheoloogiline dokumentatsioon ja leiud (Tallinna Ülikool) mirja.ots@ai.ee
Ester Oras - arheoloogiline dokumentatsioon (Tartu Ülikool) ester.oras@ut.ee
Jüri Peets - arheoloogiliste kaevamiste esimese etapi juhataja (Tallinna Ülikool) jyri.peets@ai.ee
Jaana Ratas - laeva rekonstruktsioonijoonised jaana.ratas@vesilind.ee
Külli Rikas - leiud ja ekspositsioon (Saaremaa Muuseum) kylli@muuseum.tt.ee
Maili Roio - fotodokumentatsioon, laeva ajaloolisvõrdlev analüüs (Muinsuskaitseamet) maili.roio@muinas.ee
Aive Rumm - leidude konserveerimine (Tallinna Ülikool) aive.rumm@ai.ee
Signe Vahur - keemiline analüüs (Tartu Ülikool) signe.vahur@ut.ee
Jüri Vassiljev - rannajoone rekonstruktsioon (Tallinna Tehnikaülikool) vassilje@gi.ee
Martti Veldi - videodokumentatsioon (Muinsuskaitseamet) martti.veldi@muinas.ee
Andres Vindi - leidude röntgenanalüüs (Tartu Ülikool) andres.vindi@ut.ee

Päevatöö - 16.10.2008

Puhastasime kogu laeva ümbruse piltide tegemiseks. Päeva teises pooles alustasime loomaluude ülesvõtmist ja esimeste pinnasekihtide kaevamist. Säilinud laevaosa jagati neljaks sektoriks ja kaevati vastandsektorite kaupa. Kogu pinnas võeti üles pinnaseproovidena, mis lähevad edasisele analüüsimisele. Proovipiirkonnad, luukogumid ja avastatud leiud mõõdistasime tahhümeetriga. Päeva tähtleiuks võiks vast pidada odaotsa. Üles joonistati ka laeva eeldatava ahtertäävi profiil. Metalliotsijaga kontrollisime kaevandi lähiümbrust - tulemuseks kaks neeti ja üks nael.













Geoloog Atko Heinsalu Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudist võttis kaks proovi diatomee ehk ränivetikate analüüsiks.




















Ahtertäävi profiili joonistamine.



















Odaots.

Säilinud paadiosas olevad luud kuuluvad loomadele

Muistsete loomade uurija osteoloog Liina Maldre heitis eile pilgu peale säilinud paadiosas näha olevatele luudel. Tema määrangul kuuluvad kõik praegu maapinnal nähtavad luud loomadele - lammastele ja veistele. Kuna paadi lõunapoolsest osast tuli peamiselt inimese luid, siis tõenäoliselt oligi paadiruum jaotatud inimeste ja loomade vahel.

Pilte leidudest

Mängunupud Foto: Mirja Ots


Mängunupp Foto: Mirja Ots


Luukamm Foto: Mirja Ots


Relvad ja mängunupp Foto: Mirja Ots

Uurimistööde programm

Väljavõtteid Salme muinaspaadi uurimistööde programmist:

Uurimistööde taust

Oktoobri alguses alustati leiukohas arheoloogilisi kaevamisi Jüri Peetsi ja Külli Rikase juhendamisel. Kuni 13. oktoobrini 2008 kestnud uuringute tulemusena selgus, et leiukohas on säilinud jäänused muinaspaadist. Paadikontuuri markeerivad reas paiknevad raudneedid. Paadist on praeguseks säilinud 1.30 m laiune ja 6.20 m pikkune kultuurkihilaik ning u 50 cm läbimõõduga osa paadininast.

Uurimistööde eesmärk

Salme muinaspaadi leiukohas toimuvate uute uuringute eesmärk on dokumenteerida kaevamiste praegune seis ning uurida läbi ülejäänud osa paadikujulisest objektist, dokumenteerides kaevamiste käiku, kultuurkihti ning leide. Samuti kavatsetakse välja selgitada kultuurkihi või muude inimtegevusjälgede olemasolu paadi vahetus ümbruses ja lähikonnas.

Uurimismetoodika

Kuna tegemist on Eesti kontekstis ebahariliku muistisega, siis esmast kaevamismetoodikat kaevandades oleme lähtunud teiste maade analoogsete muististe kaevamise kogemusest. Kaevamismetoodika saab olema paindlik, eesmärgiga koguda objektist võimalikult palju erilaadset infot selle olemuse määratlemiseks, dateerimiseks ning igakülgseks tõlgendamiseks. Selleks osalevad välitöödel mitme eriala spetsialistid (antropoloog, paleozooloog, geoloogid, mere- ja allveearheoloogid, taimejäänuste uurijad jt).

Uuringud on plaanis läbi viia 15. – 20. oktoobrini 2008. aastal.

Uurimistööde programmi on koostanud kaevamiste juhataja ja koordineerija Marge Konsa.

Fotosid Salme muinaspaadist ja selle leiukohast:

Foto: Mirja Ots

Paadimatused Eestis ja mujal

Seni on Eestis teada vaid mõned üksikud paadi(s)matuste näited (paadimatusele viitavad neil juhtudel kaevamisel avastatud paadineedid):

Lagedi XIII kalme, kus hajali üle kogu kalme leiti kokku ligi 150 suuremat raudneeti ja -naela, mis võiksid viidata mõnele paadismatusele. Selle kalme puhul on arvatud, et surnu oli põletatud kalmel koos paadiga, millest jäid maha needid ja naelad ning põletatud luud ja mõned esemed . Sarnaselt on suuremas koguses neete leitud Rae 1 kalmest ning Aseri kalmest (Lang 2007, 192).

Välismaalt on laeva-/paadimatuste näiteid enam, kuna vastav kalmetüüp levis nii Skandinaavias kui Briti saartel. Kuulsaimad näited on Sutton Hoo (Inglismaal), Osebergi ja Gokstadi (mõlemad Norras) laevkalmed. Siiski on nende puhul tõesti tegemist laeva, mitte paadiga, millesse maeti rikkalike hauapanustega mõjuvõimsaid isikuid. Salme leiuga samasse mõõdukategooriasse kuuluvad aga Rootsi Vendeli paadimatused, kus surnud on maetud kuni 9 m pikkustesse paatidesse.

Tihti on nimetatud leidude puhul just paadineedid need, mis kunagisest matusepaadist säilinud ja mis annavad uurijatele esmaseid vihjeid tähelepanuväärse leiu kohta.



Kirjandus ja internetiviited:

Lang, V. 2007. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu.

Wikipedia - märksõna "ship burial".

Sutton Hoo:
http://www.wuffings.co.uk/MySHPages/SHPage.html

Oseberg:
http://www.khm.uio.no/utstillinger/oseberg/indexE.html

Gokstad:
http://home.online.no/~joeolavl/viking/gokstadskipet.htm

Vendel:
http://www.uu.se/news/news_item.php?id=239&typ=pm

Toetajad

Saaremaa Muuseum, Lossihoov 1, Kuressaare
Muinsuskaitseamet
Salme vald
Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut
Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut

Meediakajastused Salme muinaslaevast

2010

03.03.2010 Oma Saar Salme laeva luunupud osutusid ainulaadseiks

2009

12.10.2009 Meie Maa Muinsuskaitseamet üllitas aastaraamatu ja kolm nõuaandevoldikut
08.10.2009 Meie Maa Filmi tegemine Salme laevast on takerdunud

01.08.2009 Meie Maa Georadar andis põhjust Salmel väljakaevamiste jätkamiseks
30.07.2009 Delfi uudised Salme muinaslaeval avastati tundamatu kaaslane
30.07.2009 Postimees Arheoloogid loodavad Salmelt uusi põnevaid avastusi
30.07.2009 Eesti Päevaleht Arheoloogid loodavad Salmelt uusi põnevaid avastusi
30.07.2009 ERR ETV Arheoloogid loodavad Salmelt uusi põnevaid avastusi Video
30.07.2009 Oma Saar Georadari pilt pakkus teadlastele Salmel meeldiva üllatuse
30.07.2009 Oma Saar Kuidas kaitsta muinaslaeva?

15.07.2009 ERR ETV Salme muinaslaev pannakse klaasi alla
15.07.2009 Oma Saar Salme muinaslaev pannakse klaasi alla

01.07.2009 Oma Saar Teadlased teevad muinaslaevast leitud luudele DNA analüüsi
30.06.2009 Õhtuleht Saaremaalt leitud muinasaegsetele inimluudele tehakse DNA-analüüs
30.06.2009 Meie Maa Muinaslaevast leitud inimluudele tehakse ainulaadne DNA analüüs

27.06.2009 ERR ETV Salme muinaslaeva asukoht tähistati
27.06.2009 Oma Saar Salme muinaslaeva asukoht tähistati

18.05.2009 Eesti Päevaleht Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke
18.05.2009 Meie Maa Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke

18.05.2009 Postimees Salme muinaslaev pakub jätkuvalt teadlastele arutlusainet
17.05.2009 ERR ETV Salme muinaslaev pakub jätkuvalt teadlastele arutlusainet

16.05.2009 Õhtuleht Kuressaare linnuses saab näha Kuke mündiaaret ja Salme muinaslaeva
16.05.2009 Oma Saar Kuke mündiaaret ja Salme muinaslaev Kuressaare linnuses

08.05.2009 Oma Saar Salmel jätkuvad muistse elu otsingud

31.03.2009 Postimees Salme muinaslaev sõuab kinolinale

10.02.2009 Postimees Salme muinaslaev varjas kulliluid

31.01. 2009 Delfi uudised Salme muinaslaevaga maeti vägilasemõõtu mehed

27.01.2009 Eesti Päevaleht Salme laevast valmis esialgne arvutijoonis
27.01.2009 Postimees Valmis Salme muinaslaeva esialgne mudel

03.01.2009 Postimees Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu. Risto Berendson

2008

06.12.2008 Postimees Salme viikingilaev ehitati ilmselt röövretkedeks. Risto Berendson
06.12.2008 Postimees Salme leid avab ajaloos uue peatüki

05.12.2008 ERR Salme vald loodab uutele arheoloogilistele avastustele

02.12.2008 Eesti Päevaleht Salme laevaleid on Saaremaa aasta mereline sündmus

26.11.2008 Postimees Salme muinaslaev joonistatakse arvutisse

17.11.2008 Meie Maa Tartumaa ettevõtja rajab Salmele muuseumi

12.11.2008 Meie Maa Merekultuuri maastikud. Bruno Pao

08.11.2008 Eesti Päevaleht salmepaat.blogspot.com vahendab muistsete saladuste paljastamist
08.11.2008 Oma Saar salmepaat.blogspot.com vahendab muistsete saladuste paljastamist

07.11.2008 Meie Maa Salmelt leitud mõõk viitab muinasaja matmispaigale

04.11.2008 Meie Maa Teadlased ei välista Salmel paadimatust

04.11.2008 Vikerraadio Intervjuu Marge Konsaga saates Uudis+. ERR

03.11.2008 ETV Salme muinaslaev ETV saates Osoon. ERR

31.10.2008 Meie Maa Salme muinaslaevade leiukoht püsib valveta.

30.10.2008 Eesti Päevaleht Salme muinaslaev oli tehtud okaspuust
30.10.2008 Oma Saar Salme muinaslaev oli tehtud männipuust

28.10.2008 Eesti Päevaleht Arheoloogid kavatsevad Salme piirkonna Saaremaal läbi uurida
28.10.2008 ERR.ee: arheoloogid kavatsevad Salme piirkonna läbi uurida

27.10.2008 Eesti Päevaleht Arheoloogid paluvad inimeste abi haruldase leiu kaitsmisel
27.10.2008 Postimees Arheoloogid paluvad inimeste abi haruldase leiu kaitsmisel

27.10.2008 Eesti Päevaleht Salme külast tuleb jätkuvalt välja muinasaja üllatusi 27.10.2008 Meie Maa Salme külast tuleb jätkuvalt välja muinasaja üllatusi

27.10.2008 Oma Saar Salme uus leid sisaldab unikaalseid relvi

27.10.2008 Postimees Salmel laiub ilmselt viikingite kalmistu Risto Berendson

26.10.2008 Postimees Mäng viikingite säilmetel Risto Berendson

25.10.2008 Reporter Saaremaa tee-ehitajate tööd pidurdavad uued muinasleiud

25.10.2008 Eesti Päevaleht Salme muinaslaeva pikkus oli üle kümne meetri
25.10.2008 Oma Saar Salme muinaslaeva pikkus oli üle kümne meetri

24.10.2008 Meie Maa Salme muinaslaeva matmisversioon variseb

24.10.2008 Postimees Salme muinaslaeva matmisversioon variseb koost

22.10.2008 Meie Maa Kust on pärit laevaneedid?

21.10.2008 Meie Maa Salme peitleid osutus haruldaseks kogu Läänemere regioonis.

21.10.2008 ERR Arheoloogid uurisid Salmel viikingite-aegse laeva leiukohta

20.10.2008 Postimees Salme muinaslaevast leiti säilinud puitu
20.10.2008 Oma Saar Uus avastus: Salme muinaslaevast leiti säilinud puitu

19.10.2008 Reporter.ee: aastakümneid oodatud laev on lõpuks tulnud

17.10.2008 Maaleht Salme kalmest leiti ka lammaste luid
17.10.2008 Oma Saar Salme kalmest leiti ka lammaste luid

15.10.2008 Eesti Päevaleht Väljakaevamised Salmel jätkuvad

13.10.2008 Meie Maa Salme inimluude leiukohast tuli välja laev

11.10.2008 Postimees Viikingileiu saladus - tragöödia merel või laevamatus?

11.10.2008 Postimees Arheoloog: Saaremaal võib tegemist olla paatmatusega

11.10.2008 Oma Saar Kuue hukkunud viikingi suur saladus - kas tragöödia merel või laevmatus?
11.10.2008 Oma Saar Saarlased või viikingid

10.10.2008 Eesti Päevaleht Arheoloogid leidsid Eestist esimest korda paadimatuse
10.10.2008 Kanal 2 Salme küla andis välja erakordse leiu - paatmatuse paiga
10.10.2008 Postimees Saaremaal avati veel üks muinasaja matmispaik

07.10.2008 Eesti Päevaleht FOTOD: Saaremaa viikingiaegne "mängupõrgu"
07.10.2008 Eesti Päevaleht Maapõu paljastas viikingiaegse "mängupõrgu"

06.10.2008 Öhtuleht Arheoloogid kahtlevad Salme viikingilaeva leius
06.10.2008 Meie Maa Arheoloogid kahtlevad Salme viikingilaeva leius


06.10.2008 Oma Saar Arheoloogid on Salmelt leidnud juba viie inimese säilmed
04.10.2008 Postimees Reporter.ee: arheoloogid on Saaremaalt leidnud juba viie inimese säilmed (Kanal 2 video)

29.09.2008 Päevaleht Saaremaalt leitud inimluud võivad olla tuhat aastat vanad
29.09.2008 Postimees Saaremaalt leitud inimluud võivad olla tuhat aastat vanad


Esialgu arvati, et tegemist on II maailmasõjaaegse leiuga:

27.09.2008 Meie Maa Töölised sattusid kaevamise käigus inimluudele

27.09.2008 Eesti Päevaleht Hukkunud sõduri säilmed jäeti kadakate alla vedelema
27.09.2008 Oma Saar Hukkunud sõduri säilmed jäeti kadakate alla vedelema
26.09.2008 Postimees Saaremaalt leitud inimluud jäeti metsa alla vedelema

25.09.2008 Militaarnet Saaremaal leiti inimsäilmed

25.09.2008 Postimees Reporter.ee: Saaremaal leiti II maailmasõja aegsed säilmed (Kanal 2 Video)

Veel õndsas teadmatuses:

23.09.2008 Oma Saar Valgustatud Tehumardi-Salme tee valmib novembrikuus

Alustuseks

Mis? - Salme paadihaud
Kus? - Salme asula, Saaremaa
Millal avastati? - Septembri lõpp 2008. a
Kuidas avastati? - Kergliiklustee rajamisel
Leiud? - Inimluud, mängunupud, relvad, paadineedid
Kui vana? - Leid 8. sajandi algusest
Mis edasi? - Arheoloogilised välitööd jätkuvad...
Sissekanded lisanduvad tööde käigus.