Sunday 30 November 2008

The Salme shipfind




A clinker-built ship with the remains of seven persons was found this autumn on Saaremaa, the largest island in Estonia.


This is the first prehistoric shipfind in the in the eastern Baltic, preliminarily dated to be around 1300-1100 years old.

The first bones and finds from the Salme ship appeared accidentally in the course of a local road construction in September 2008. Archaeological excavations followed a month later.

The ship was located near the ancient coastline, about 1.5 m above water level. The location is 230 m from modern coastline and 4 meters above modern water level.

The ship’s position was marked by rows of iron rivets in the sand. Very few wooden parts were preserved. A part of the ship had been destroyed by an electrical cable trench.

Concluding from the preserved parts of the ship, the overall original length of the ship was 11.5 m, beam 2 m and depth 75 cm. Most probably the Salme ship was powered by 6 pairs of oars. Main elements were made of pinewood. The ship had eight frames, attached probably by lashing. The planks were extremely thin, only 15 mm thick and 30 cm wide. The shape of the vessel is characteristic to a military type vessel – it was fast, light and very maneuverable. It can be considered to be an example of the Baltic Sea east coast shipbuilding technology and tradition.


The finds from inside the ship are surprising. Remains of seven men were recovered, together with fragments of several arms, including swords. Two spearheads and six arrowheads were also found. Smaller objects included one small socketed axe, 18 knives, 8 whetstones, and a bone comb with ornaments.


71 gaming pieces made of bone and antler with three dice were also of great interest. While human remains were located in the stern, in the bow section many animals had been buried: sheep and bovines. The ship probably contained only the carcasses, since no skull or limb fragments were found.

Compared to other known Scandinavian boat-graves from the Vendel and Viking Age, the Salme ship has many different properties. The most obvious difference is the absence of a mound. The Scandinavian boat-graves are located inside a mound, but the Salme ship lay in coastal sediments and the ship itself was also filled with sediments. Another peculiarity is the great number of the deceased. Boat-graves usually contain the remains of one person of high social rank, in rare cases up to three inhumations have been found. The Salme ship with 7 inhumations is an exception. No traditional grave goods or jewellery accompanied the inhumations. Ceramics, usually very common in graves, are also absent. Therefore Salme ship cannot be considered a typical boat burial. As of now, the sequence of events that caused the ship with crew and equipment to be left or buried at the beach, is unclear.

Tuesday 25 November 2008

Laeva rekonstruktsioon

Eilse seminari tulemusena jõuti kokkuleppele, et laeva rekonstruktsiooni aluseks võetakse järgmised andmed:

laeva pikkus 11,5 m
laeva suurim laius 2 m
parda kõrgus 75 cm
süvis koos kiiluga 40 cm
kaarte arv 8

Suure tõenäosusega oli Salme laev 6 aerupaariga ilma mastita sõudelaev. Laeva põhiosad olid valmistatud männist. Ilmselt oli laeva kiil pakk-kiilu tüüpi ja võimalik, et täävid olid õõnestäävi tüüpi. Laeva kaarte kinnitamiseks kasutati arvatavasti sidumistehnikat.

Laeva võib pidada Läänemere idaranniku laevaehitustraditsiooni näiteks.


Seminar Salme muinaslaevast

Seminar algas pidulikult kogumiku „Arheoloogilised välitööd Eestis 2007. aastal” esitlusega. Sõnavõttudega esinesid Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, arheoloogia peainspektor Ants Kraut ning kogumiku peatoimetaja Ülle Tamla. Kogumiku omandamiseks tuleb soovijatel pöörduda Muinsuskaitseametisse Ants Kraudi poole või TLÜ Ajaloo Instituuti Ülle Tamla poole.

Järgmisena esines Marge Konsa, kes andis lühiülevaate Salme laevaleiu väljakaevamistest.
Ettekande slaidid pdf failina (27 Mb)

Seejärel demonstreeris Priit Lätti TLÜ Ajaloo Instituudist digitaalse laevamudeli loomise võimalusi programmis Delftship.



(Foto: Peeter Talvar)













Vello Mäss Eesti Meremuuseumist rääkis muinaslaevadest, nende ehitusest ja terminoloogiast.

Arutelu Salme laeva konstruktsiooniliste küsimuste üle juhatas Meelis Michelson.
Ettekande slaidid pdf failina (19 Mb)

Monday 24 November 2008

Seminar Salme muinaslaevast

24. novembril, esmaspäeval, toimub Salme muinaslaeva ehitusele ja rekonstrueerimisele pühendatud seminar.
Algusega kell 14.00 Tallinnas Rüütli tn 6, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi 3. korruse saalis.

Esinevad Vello Mäss Eesti Meremuuseumist, Meelis Michelson Emajõe Lodjaseltsist ja Marge Konsa Tartu Ülikoolist. Ettekannetele järgneb arutelu.

Kõik huvilised on oodatud!

Friday 21 November 2008

Väike eesti-inglise merendusterminoloogia sõnastik

Koostanud: Vello Mäss, Eesti Meremuuseum, 2008

>PDF failina

aer - oar
aerutamine - rowing
aerutull - rowlock
aerutulli köidik - grommet
(nöörist punutud köidik aeru fikseerimiseks tullis)

aerutull (üksainus püstpulk pardalatil) - thole pin
ahter - stern
ahtertääv - sternpost

ballast - ballast

haabjas - (soft) logboat, expanded logboat
(laialipainutatud parrastega viimistletud ühepuupaat)

jõelaev, -paat - river craft, -boat

kaar - rib, frame
kaarestik, laeva sõrestik - framework
kiil - keel
kiilson - keelson
(kaarte peale kinnitatud, kiiluga samasuunaline pikitala)

kiiluvöö - keel strake, garboard strake
(esimene plangukord kiilu kõrval)

klamp - cleat
(aukudega puitklots plangul, kaare kinnisorimiseks selle külge)

klinkerplangutus - clinker planking
(Põhjala laevaehitustraditsioon, astmeline plangutus serv-serva peal)

karveelplangutus - carvel planking, smooth planking
(Vahemere laevaehitustraditsioon, sile plangutus serv vastu serva)

kreen (laeva külgkalle) - careen, list, heeling
küljeplank - side strake, -plank
küljeplangutus - side planking
"koorik enne" tehnoloogia - "shell first" technology
(Põhjala laevaehitustraditsioon, kus enne ehitati laeva kere ja siis pandi kaarestik sisse)

laeva kere - hull
- “ - põhi - bottom
- “ - külg - side
- “ - tekk - deck
- “ - keskosa - amidships
lamedapõhjaline - flatbottomed
laevaehitustehnoloogia - shipbuilding technology

mast - mast
masti kand - mast step
(pesa masti toetamiseks kaare, kiilsoni või erilise aluse sisse)

merearheoloogia - maritime archaeology
mõla - paddle
(sõudmiseks ühepuupaadiga, kanuuga) - paddling

nael - nail
nahkpaat - skin boat
(nahkkate puitsõrestiku peal)

neet - rivet
needi pea - head
- “ - “ - ümmargune - round head
- “ - “ - ebaregulaarne - unregular head
- “ – “ - neljakandiline - square head
- “ – “ - madala peaga - low domed
- “ – “ - allapoole koonilise peaga - conical
needi säär - shank
needi seib - rove, washer
- “ - “ - neljakandiline - rectangular rove, - washer
- “ - “ - rombikujuline - rhomboid rove, - washer

pakk-kiil - skid keel
(lai ja madal kiil, laeva põhja kaitseks lohistamisel)

parras - side, board
- “ - parem - right side, starboard
- “ - vasak - port side
pardakõrgendus - washstrake
(parrastele kinnitatud lisaplank kaitseks lainetuse ja pritsmete eest)

pardalatt - gunwale, gunnel
(kõige ülemise pardaplangu peal olev kitsas, horisontaalne plank, ka reelingulatt)

parv - raft
piim (tekialune risttala) - cross beam
pilss - bilge
(kõige sügavam koht laeva põhjal, kuhu koguneb vesi)

plank - plank
plankkiil - plank keel
(lai, madal kiil, iseloomulik koge tüüpi laevadele)

plangu jätk - scarf joint
(küljeplangu jätkukoht üksteise peale kinnitatud, kaldu töödeldud ja läbineeditud otstega)

plankpaat - plank boat
plangutus - planking
plangusaam - plank seam
(kahe küljeplangu täpselt sobitatud kokkupuutekoht, võidi triivida sambla, tõrvataku või loomakarvadega)

plangusoon, tapp - rabbet
(soonekujuline süvend kiilu või täävi sees, kuhu sobitati plangu serv või ots)

puri - sail
purjelaev, -paat - sailing ship, -boat

puunael, naagel - treenail
puupulk, naga - wooden peg
(kasutati lõunapoolses slaavi ehitustraditsioonis klinkerplangutuse servade kokkuliitmiseks raudneetide asemel. Neetimise asemel löödi otstesse kiilud)

põlv - knee
püstuvus - stability
(laeva stabiilsus, võime välistegurite mõju kadudes kreenisolekust jälle püsti tõusta)

raa - yard
raapuri - square sail
raapurjestus - square rig
roolileht (täävitüür) - rudder
(ahertäävi külge hingedega kinnitatud tüür)

roolipinn - tiller
ruhe - dugout, (hard) logboat
(ühest puust väljatahutud, laiendamata parrastega robustne ühepuupaat)

siseplangutus - inside planking, ceiling
“skelett enne” tehnoloogia - “skeleton first” technology
(Vahemere traditsioon mille kohaselt koostati enne laeva sõrestik ja siis kinnitati peale plangutus)

sile välisplangutus - flush planking, flush skin
sorimine (köitmine, sidumine) - lashing
sõudelaev, -paat - rowing ship, -boat
sõudepink - thwart

taglas - rigging
- “ - seisev - standing rigging
(vandid, taagid jm. omale kohale kinnitatud “köiestik”)

- “ - jooksev - running rigging
(soodid, brassid, vallid jm. läbi taglaseplokkide jooksev “köiestik”)

tihtimine, triivimine - caulking
(plangusaamade ja tekiplankude tihendamine tõrvatakkude, sambla või loomakarvade abil)

tüüriaer - steering oar
(laeva paremasse pardasse liikuvalt kinnitatud aer laeva tüürimiseks)

ujuvus - buoyancy
uppumatus - insubmersibility

vabaparras - freeboard
(veeliinist ülespoole ulatuv pardaosa)

veeliin - waterline, floating line
vertikaalne kiil - vertical keel
vrakk - wreck
välisplangutus - outside planking, skin
vöör - bow, prow
vöörtääv - stem, stempost

õmblemistehnoloogia - sewing technology
(põhjarahvaste ja Ameerika indiaanlaste paadiehitustehnoloogia)

õmmeldud paat - sewn boat

ühepuupaat - log boat, dugout
ülekate - overlapping
(ühe pardaplangu teise peale ulatuv serv klinkerplangutuse puhul)

ülemine plangukord - upper strake, top strake
(kõige ülemine pardaplank)

ümarapõhjaline - roundbottomed

Saturday 15 November 2008

Inimluud

Enamik Salme laevaga seostatavaid inimluid leiti juhuslikult kaablikraavi kaevamisel või vahetult kraavi serva seest ja äärest. Kuna kraav lõikas laeva selle edalaosas, siis pärinevad luustikud laeva ahtriosast ja kesklaevast. Laeva vööriosas inimluid ei olnud.

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi antropoloog Raili Allmäe suutis tuvastada Salme laevast pärit luude hulgas kokku 7 inimese säilmed.
















Sellest kraavipervele jäänud luustikust on suurem osa hävinud. Säilinud kolju põhjal on siiski võimalik kindlaks teha nii inimese sugu, vanus kui ka tervislik seisund. (Foto: Külli Rikas, 7. okt 2008)


Raili Allmäe vaatab Salme vallamaja saalis üle kaablikraavi kaevamisel leitud luid.
(Foto: Liina Maldre, 3. okt 2008)

Thursday 6 November 2008

Metallesemete seisukord ja konserveerimine

(Foto: Meelis Michelson)


Konservaator Aive Rumm Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist tegi kokkuvõtte Salme muinaslaevast pärit metallesemete seisukorrast ning nende konserveerimise viisidest:

"Pinnasesse mattunud raudesemed kaotavad roostetades pikapeale oma vormi, kuna korrosioonikiht paksenedes seob endasse liiva ja muud ümbritsevat materjali. Esemete säilimist või lagunemist leiukeskkonnas mõjutavad paljud tegurid: pinnase mehhaanilised ja keemilised omadused, niiskusrežiim, õhu juurdepääs, samuti materjali enda koostis ja homogeensus, lisaks metalli pinna kvaliteet. Seepärast võib sarnaste objektide korrodeerumisaste oluliselt erineda, sõltumata mitte niivõrd maa sees oldud ajast, kuivõrd kõikide konkreetsete faktorite koosmõjust. Isegi sama leiukoha piires võib keskkonnafaktorite erineva koosmõju tõttu objektide seisund varieeruda suurtes piirides ja nõuda igaühele neist individuaalset lähenemist. Samuti tuleb arvestada, et pärast väljakaevamist satuvad leiud märksa muutlikuma temperatuuriga hapnikurikkasse keskkonda, mis kiirendab kõikvõimalikke kahjustusprotsesse.

Salme muinaslaevast pärit väiksemad raudesemed (needid, noad, nooleotsad) on säilinud suhteliselt halvasti. Esemeid katab tugev paakunud pinnase kiht, objektid on kerged ja rabedad. Säilinud metalli osa korrosiooniproduktide kihi all on väike, kuna tõmme magnetiga on nõrk. Õnneks pakiti kõik esemed koheselt pärast väljakaevamist niiskesse keskkonda, hoides nii ära järsust keskkonnavahetusest tuleneda võivad kahjustusprotsessid, mis oleksid võinud esemete seisundit veelgi halvendada.


Konservaator Aive Rumm valmistab ette eksikaatorit kloriidide testimiseks neetidest.











Kuna esemete edasise säilivuse seisukohast on üheks kõige ohtlikumaks ühendiks kloriidid, siis alustati konserveerimist just kloriidide olemasolu ja ligikaudse hulga pistelise kontrolliga (objektid: SM 10601: 218, 160, 165, 267 ). Katse seisneb selles, et proovid asetatakse kolmeks ööpäevaks eksikaatorisse destilleeritud vee kohale ja seejärel kontrollitakse, kas nende pinnale on tekkinud veepiisku. Katse tulemus oli positiivne, kuna kloriidide olemasolule viitavad piisakesed olid esemetele tõepoolest tekkinud. Väikematel esemetel oli ühel küljel 1-3 punkti, kuhu piisad olid kogunenud. Selline piiskade hulk ei ole suur ja näitab suhteliselt väikest kloriidide hulka. Kloriidid on kavas eemaldada destilleeritud vees leotamise teel.


Mõõgad ja odaots on asetatud 5 % fosforhappe lahusesse, et eemaldada suuremad korrosiooniproduktid metalli pinnalt.


Metallesemete edasine konserveerimine sõltub otseselt nende seisundist. Suurematel esemetel (mõõgad, odaotsad), millel on säilinud tugev metallsüdamik, püütakse korrosiooniproduktid eemaldada, kasutades erinevaid meetodeid ja nende kombineerimist (mehaaniline puhastamine, keemiline töötlemine hapetega, elektrokeemiline puhastamine). Seejärel kaetakse esemed tanniinilahusega ning vahatatakse. Väiksematele esemetele tuleb läheneda väga ettevaatlikult, kuna metallsüdamikku on säilinud vähe või pole selle olemasolu üldse kindel. Eesmärk on eemaldada vähemalt pinnasejäägid ja moonutavad korrosiooniproduktid, et tuua välja esemete esialgne kuju. Kui on oht, et selle tegevuse käigus võib mõni ese laguneda, tuleb ta jätta nii nagu on ja hoolitseda ainult tema edasise säilivuse eest."

Rumm, A. 2008. Salme muinaslaevast pärit metallesemete seisund ja konserveerimine. TLÜ AI.

Wednesday 5 November 2008

Röntgenanalüüs

Andres Vindi Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetist tegi mõnedest Salme I ja II leiukoha esemetest röntgenanalüüsi. See näitas, et laevast leitud väiksemate raudesemete seisukord on üsna halb. Esemed on tugevalt korrodeerunud ja kohati on neis rauda alles jäänud vaid vähesel määral.





Andres sisenemas koos Salme leidudega TÜ arheoloogia kabineti röntgeniruumi.




























Röntgenfotol on noad ja kaks nooleotsa. Rauda on säilinud ainult neis kohtades, mis on fotol heledad, ülejäänud osa esemetest on korrodeerunud.
















Kaheteraline mõõk Salme II leiukohast on valmistatud damaskitud terasest. Röntgenpildil on näha sellele iseloomulik mustriline struktuur.

Relvaspetsialist Jaak Mäll Eesti Ajaloomuuseumist selgitas, et Salme mõõga puhul on tegemist kõige lihtsama damastseerimise viisiga - keskel on kolm kihilist latti (raud-teras-raud-teras....), mis on enne paketi kokku panemist igaüks eraldi tordeeritud ja uuesti kandliseks sepistatud. Teramik on kokku keedetud viiest latist, paketi kaks äärmist on lõiketeradena ilmselt terasest.

Sunday 2 November 2008

Ränivetikad

Atko Heinsalu Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudist uuris Salme laevast võetud proovide abil, milline oli ränivetikate omaaegne elukeskkond.

Diatomeed ehk ränivetikad on mikroskoopilised organismid, mis on tundlikud indikaatorid veekogude toitainete sisalduse, pH, soolsuse ja temperatuuri suhtes, näitavad basseini veetasemete kõikumisi ning võimaldavad rekonstrueerida veekogus toimunud keskkonna muutusi. Loe ränivetikate kohta edasi >







Salme laevast võetud ränivetikaproovide analüüsi kokkuvõttes (Heinsalu 2008, 8) kirjutab Atko:

„Ränivetikate kooslus näitab, et paadijäänuste sisemuses lasunud tumeda värvusega hajusat orgaanilist ainet sisaldav peenliiv on algselt moodustunud soolaseveelises keskkonnas. Kui eeldada, et proovipunkti 1 liiv on paadi sisemuses settinud in situ, siis mikroorganismide koostise põhjal järelduks, et paadi see osa asus liiva settimise hetkel vahetult rannajoonel või isegi rannal. Sellist tõlgendust toetab kolm erinevat tõendusmaterjali: esiteks aerofiilsete diatomeede väga suur ohtrus, teiseks ränivetika kestade suur purustusaste ja kolmandaks fütoliitide suhteline ohtrus. Fütoliidid ei levi õhus kaugele ja näitavad, et liiva moodustumise vahetus läheduses pidi kasvama näiteks rannaniidul/rannavallil rohttaimedest taimestik (näiteks sugukonna Poaceae (kõrrelised) ja Cyperaceae (lõikheinalised) liigid).

Jäädes paadi sisemuses settinud liiva hüpoteesi juurde, siis pigem on proovipunktis 2 pärinev liiv settinud merevees. Sellist tõlgendust toetab aerofiilsete diatomeede ohtruse vähenemine võrreldes proovipunktiga 1 ja soolaseveeliste epifüütsete ränivetikate osakaalu suurenemine. Merelised epifüütsed ränivetikad vajavad elus püsimiseks merevees hõljuvaid makroskoopilisi vetikaid, millele need diatomeed on kinnitunud. Antud tõlgendus võiks siiski osutuda õigeks vaid juhul, kui proovimiseks võetud peenliiv settimise järgselt koheselt kaeti nendel lasunud jämedapurdse settematerjaliga, st muinaspaadi väga kiiret mattumist rannasetetesse.

Ma ei saa siiski olemasoleva ränivetikaandmestiku põhjal välistada hüpoteesi, et tegemist on olnud muinaspaadi matustega. Kui eeldada, et muinaspaat koos meeskonna, loomade ja esemetega maeti tänapäevase Salme küla lähistele, siis maeti paat rannasetetesse ja kasutati selle täitmiseks ka rannasetteid.

Loodetavasti lubab paadijäänuste väljakaevamisel dokumenteeritud setete stratigraafia anda piisava vastuse antud hüpoteesi paikapidavuse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.”

Heinsalu, A. 2008. Ränivetikaanalüüsi põhine eksperthinnang Salme muinaspaadi kohta. TTÜ Geoloogia Instituut. Aruanne nr 2008-46. Tallinn.